Bankada FRETILIN bolu-atensaun atu fortalese Estadu liga ho atividade kontra-bandu

DILI, 13 Outubru 2025 (TATOLI)—Bankada Frente Revolusionária Timor-Leste Independente (FRETILIN) liuhusi sesaun plenária, Segunda ne’e, bolu-atensaun ba povu hodi fortalese Estadu liga ho atividade kontra-bandu sira hanesan jogu no scam online.
Deputada Bankada FRETILIN, Sancha Paixão Bano nota katak daudaun ne’e Timor-Leste enfrenta hela perigu boot husi infiltrasaun ema irresponsável sira iha sistema administrasaun no ekonomia.
“Dalaruma ita-nia sistema sira seluk hanesan judisiáriu, defeza, seguransa no sistema polítika mós bele iha ona kontaminasaun husi krime organizadu sira-nia operasaun,” Deputada Bankada Opozisaun hateten iha sala plenária.
Nia dehan, Bankada FRETILIN foti asuntu ne’e tanba bazeia ba relatóriu Organizasaun Nasaun Unida (ONU), manifestu husi Ministru Agio Pereira nomós buska sira husi orgaun polisiál sira iha Oekusi inklui kazu sira seluk iha semana ikus ne’e.
Deputada ne’e espresa sentimentu triste tanba konsidera Estadu la konsege hatama investidór di’ak ne’ebé bele forma joven sira hodi sai rekursu di’ak.
“Risku seluk ne’ebé mafia sira sei halo mai ita mak sira sei estraga ita-nia Estadu direitu demokrátiku liuhusi uza sira-nia osan hodi halo interferénsia polítika iha orgaun polítika sira, hafraku independénsia orgaun judisiáriu sira bainhira foti desizaun, ne’ebé ikus mai sei hamenus konfiansa povu ba ita-nia orgaun Estadu sira no hatun ita-nia kredibilidade nu’udar nasaun demokratiku iha mundu internasionál nia matan,” nia akresenta.
Notísia relevante : Opozisaun husu investigasaun kle’an ba krime online scams
Nune’e, Bankada FRETILIN sujere atu hahú ho polítika eradikasaun pobreza iha rai-laran liuhusi distribui rikusoin ne’ebé hanesan ba povu, ba setór no ba rejiaun tomak.
FRETILIN haree katak joven sira fásil tama iha rede kriminozu sira tanba sira laiha oportunidade seluk atu sai husi dezempregu no moris kiak.
Bankada Opozisaun ejize atu harii sistema Estadu ida-ne’ebé serve rai ho onestidade no iha integridade a’as.
“Ita-nia funsionáriu públiku sira iha instituisaun reguladór no kontrolu nian tenke moos husi korrupsaun. SERVE, Servisu Imigrasaun, Portu no APORTIL tenke lidera husi ema ho integridade a’as tanba sira mak odamatan ba ema no sasán husi rai-li’ur nian tama mai iha ita-nia rai,” Deputadu ne’e tenik.
Biban ne’e, Deputada ne’e sujere ba Primeiru-Ministru atu halo reforma lalais ba instituisaun sira ne’ebé iha risku ba prátika krime sira.
“FRETILIN fiar katak atu kombate krime transnasionál ida-ne’e, presiza halo modernizasaun institusionál, halo kooperasaun internasionál no presiza kultura ba etika publika ida-ne’ebé intransijente,” nia reforsa.
Deputada ne’e haree katak presiza unidade nasionál ida entre kamada polítika sira hotu atu tau interrese povu nian a’as liu interese pesoál nomos partidaria.
Biban ne’e, nia dehan, FRETILIN husu atu hothotu bele aseita ba dálogu ne’ebé abertu no konstrutivu hodi define polítika públika ne’ebé bele responde ba problema sira ne’ebé ohin aprezenta ona, hanesan pobreza, dezempregu, menus diversifikasaun ekonomia no instituisaun públiku sira ne’ebé la serbí ho integridade, dominasaun mafia no seluk tan.
Iha fatin hanesan, Bankada Konsellu Nasionál Rekonstrusaun Timoroan (CNRT ), Natalino dos Santos hateten, atividade scam online ne’e prosesu judisionál la’o, maibé husu parte relevante katak fragante de litu ne’e tenke halo imediatamente.
Hatán ba kestaun ne’e, Vise-Ministru Asuntu Parlamentár Aderito Hugo, nu’udar reprezentante Governu, nia parte rejista preokupasaun kona-ba atividade kontra-bandu no prosesu daudaun la’o hela.
“Ita dehan katak jogu online ne’e mak problema boot ho termu sira ohin dehan mafia ne’e hatudu katak ita-nia kuadru Estadu ninian uluk kontribui ba asina dokumentu lisensa jogu online nian 20-resin ne’e mafia hotu, dezde membru Governu tutela to’o Konsellu Ministru aprova no Prezidente Repúblika promulga lei ne’e mafia hotu,” nia katak.
Governante ne’e rekoñese preokupasaun husi parte hotu maibé nia husu atu haketak asuntu nune’e labele julga rasik dokumentu Estadu.
Nia argumenta, Servisu Intelijénsia nia atuasaun iha Oekusi no iha Dili loron hirak liubá la’ós jogu online maibé atividade kontra-bandu ho naran scam.
“Iha semana kotuk ba IX Governu mós ho rezolusaun ida hapara lisensa jogu online 20-resin ne’e, atu dehan de’it katak jogu sira ne’e legál.
Jornalista : Arminda Fonseca
Editora : Julia Chatarina

