DILI, 27 Outubru 2025 (TATOLI) – Fundasaun Hadomi Timor (FHT) kolabora ho Asia Centre organiza training of trainer (ToT) ho tema “Abilidade Seguransa no Fasilitasaun Dijitál” ne’ebé hala’o durante loron rua, entre 27 no 28 Outubru 2025.
Diretór Ezekutivu FHT, Abrão Monteiro ‘Nicho Linux’, esplika objetivu husi atividade ne’e mak atu haforsa kapasidade ativista no sosiedade sivíl sira iha direitu dijitál ba iha siberseguransa, protesaun dadus, no abilidade disponibiliza treinamentu iha nivel komunidade.
Abrão Monteiro subliña atividade ne’e hola parte iha esforsu kontinuasaun FHT nian hodi hametin rede ativista direitu dijitál sira iha nasaun laran tomak.
“Ami-nia objetivu maka harii rede ida husi formadór sira no ativista sira ne’ebé bele fahe koñesimentu kona-ba seguransa dijitál ho sira idaidak nia komunidade, tanba krime sibernétiku kontinua aumenta tinan-tinan, no ita hotu presiza preparadu hodi rekoñese no proteje an husi ameasa dijitál sira”, nia esplika iha Faról, ohin.
Formasaun ne’e la’ós de’it aborda aspetu tékniku seguransa rede nian, maibé haree liubá fatór umanu, tanba konsidera katak públiku dalabarak sai vítima prinsipál ba krime dijitál.
“Ita presiza komprende ita-nia vulnerabilidade sira iha mundu online, oinsá krime mosu tanba lakuna sira ne’ebé esplora. Liuhusi formasaun ne’e, ami hakarak atu partisipante sira bele identifika risku sira no fahe solusaun prátika sira ho sira-nia komunidade”, nia hateten.
Reprezentante Asia Centre, Kartini Sunityo, hato’o nia apresiasaun ba kolaborasaun ho FHT no The Asia Foundation, tanba konsidera importánsia husi literasia dijitál iha kontestu direitu umanu no liberdade espresaun nian iha era dijitál.
“Teknolojia kria husi ema, la’ós teknolojia maka sala, maibé oinsá mak ita utiliza. Liuhusi formasaun ne’e, ami hakarak enkoraja ema hotu atu uza teknolojia ho responsabilidade no seguru”, dehan.
Kartini mós esplika katak programa formasaun ida-ne’e parte ida husi inisiativa rejionál Asia Centre nian, ne’ebé sei implementa iha nasaun 13 husi Ázia Súl no Sudeste iha tinan 2025–2026, ho apoiu husi parseiru sira hanesan Google Cyber Security.
“Ami hakarak garante katak koñesimentu ne’ebé hetan husi formasaun ne’e asesivel ba komunidade iha Timor-Leste. Partisipante sira iha ne’e sei la’ós de’it aprende, maibé mós sai hanesan formadór ne’ebé divulga koñesimentu ne’e ba sira-nia komunidade”, nia hatutan.
Adjuntu Reprezentante Nasaun husi The Asia Foundation Timor-Leste, Heidi Arbuckle, avalia katak atividade ne’e nu’udar krusiál ba Timor-Leste (TL), ne’ebé oras ne’e tama iha faze transformasaun dijitál hafoin nia adezaun tomak ba ASEAN.
“Transformasaun dijitál lori oportunidade barak, maibé mós dezafiu foun sira. Tanba ne’e, importante ba ita hotu atu komprende oinsá komporta ho seguru iha espasu dijitál hodi evita sai vítima husi krime sibernétiku”, nia realsa.
Nia mós enkoraja partisipante sira atu ativu halo diskusaun durante formasaun, tanba mundu dijitál kontinua evolui. “Ita hotu presiza aprende hamutuk, nune’e koñesimentu ne’e bele aplika duni iha ita idaidak nia komunidade”.
Treinamentu loron rua ne’e ko’alia kona-ba seguransa online no ameasa seguransa dijitál, seguransa sibernétika no protesaun dadus, no prátika disponibilizaz formasaun nian.
Liuhusi atividade ida-ne’e, FHT no Asia Centre iha esperansa atu habelar no alkansa literasia dijitál no harii rede formadór lokál sira ne’ebé hala’o papél ativu hodi promove seguransa dijitál iha Timor-Leste tomak.
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora





