DILI, 13 Novembru 2025 (TATOLI)—Governu ho parseiru dezenvolvimentu, Kinta ne’e, lansa ona estratéjia reforsa kapasidade sistema edukativu ba protesaun juventude iha ambiente eskolár hodi proteje no kombate violénsia bazeia ba jéneru.
Iha lansamentu ne’e, Governu reprezenta husi Ministériu Edukasaun (ME), Ministériu Ensinu Superiór Siénsia no Kultura (MESSK), Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI), Sekretária Estudu Igualidade (SEI), Institutu Nasionál Defeza Direitu ba Labarik (INDDICA-sigla portugeza) no parseiru dezenvolvimentu sira kompostu husi UNICEF, UN Women iha Timor-Leste, DFAT Austrália, Plan Internasionál, Chile Fund, Heaf of Education at PHD.
Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares hateten lansamentu ohin ne’e hahú ona ho formasaun ba dirijente no profesór sira iha territóriu, atu oinsá bele proteje no kombate violénsia iha ambiente eskolár.
“Tanba ne’e, Ministériu Edukasaun enkoordenasaun ho parte relevante no parseiru sira-nian hodi garante katak bele muda ambiente no espera liuhusi formasaun ne’e bele muda ema nia mentalidade violénsia. Ida-ne’e esforsu ida-ne’ebé ami kontinua reforsa fó formasaun ba profesór sira inklui direjente, mentór, superintendente no adjuntu hodi oinsá kombate no proteje labarik sira husi asaun violénsia bazeia ba jéneru,” Dulce dehan ba jornalista sira iha salaun Ian Martin, Balide, Dili.
Totál formandu ne’ebé tuir formasaun ne’e hamutuk 14.000, hosi eskola besik 2.000. Formasaun ne’e durante loron rua hahú ohin (13/11) no aban (14/11) termina.
Iha fatin hanesan, Diretora Jerál Planu, Polítika, Inkluzaun no Informátika ME, Odelia das Dores Ung Martins rekoñese katak edukasaun la’ós de’it kona-ba koñesimentu no abilidade, maibé mós kona-ba dezenvolve indivíduu ho karakter, empatia no respeita ba ema seluk nia dignidade. Maibé, realidade iha terrenu hatudu nafatin katak ambiente edukasionál sira dalabarak ladún seguru ba labarik no adolexente sira. Forma violénsia oioin Fiziku, verbál, psikolójiku no violénsia bazeia ba jéneru kontinua akontese iha eskola sira, iha mídia sosiál no mós iha relasaun sira entre estudante no profesór.
“Tanba ne’e, lansamentu ba estratejia ne’e nu’udár pasu ida-ne’ebé krusiál no urjente. Ita la’ós de’it hakarak hadi’a sistema edukasaun, maibé mós muda kultura husi ida silénsiu nian ba ida kuidadu nian, husi ida-ne’ebé ta’uk atu relata ba ida-ne’ebé brani atu ko’alia sai, hosi ambiente ida-ne’ebé tolera violénsia ba ida-ne’ebé haburas sentidu seguransa no respeita malu,” Odelia dehan.
Nia akresenta estratéjia ida-ne’e afirma ME nia kompromisu katak labarik foin-sa’e hotu-hotu iha direitu atu aprende, dezenvolve no buras iha ambiente ida-ne’ebé livre hosi violénsia no diskriminasaun.
“Eskola sira tenke sai fatin ne’ebé seguru, la’ós fatin ne’ebé ameasa ka hata’uk. Profesór sira la’ós de’it edukadór, maibé mós protetór no modelu respeita ba dignidade umana atu estudante sira bele banati tuir,” Odelia hateten.
Nia hatutan estratéjia kapasitasaun ida-ne’e dezeña la’ós de’it hanesan dokumentu polítika ida, maibé hanesan inisiativa konkreta ida-ne’ebé envolve parte botu-hotu Governu, instituisaun edukasionál sira, komunidade, inan-aman no estudante sira rasik.
“Ita presiza hametin kapasidade profesór sira no pesoál edukasaun nian atu komprende kestaun sira kona-ba violénsia bazeia ba jéneru, estabelese sistema relatóriu no jestaun ida ne’ebé lalais no justu, no kuda valór sira igualdade no respeitu ba diferensa sira hahú hosi idade ki’ik,” nia dehan.
Aleinde ne’e, estratéjia ida-ne’e mós subliña importánsia hosi edukasaun ne’ebé sensivel no inkluzivu ba jéneru. Nune’e tenke asegura katak labarik hotu-hotu-tantu mane no feto, labarik sira-ne’ebé ho defisiénsia no sira-ne’ebé mai hosi antesedénsia sosiál no kulturál oioin iha oportunidade hanesan atu aprende no dezenvolve lahó ta’uk.
“Protesaun ba labarik no adolexente sira la’ós responsabilidade únika hosi instituisaun ida, maibé responsabilidade ida-ne’ebé interligadu. Ita hotu iha papél atu hala’o. Governu fó polítiku no apoiu, eskola sira kria ambiente seguru, profesór sira sai hanesan modelu, inan-aman fó domin no supervizaun no sosiedade sai hanesan guarda ba valór umanu nian,” Odelia tenik.
Entretantu, Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI), Verónica das Dores husu ba formandu atu konsentra iha formasaun ne’e para hadi’a no haforsa liután lei ne’ebé mak iha ona ba protesaun labarik no juventude iha perigu nia laran.
“Profesór sira mak bele halo mudansa ba labarik sira-nia futuru. Tanba ne’e, husu ita-boot sira eduka labarik sira ho di’ak, ami-nia inan-aman eduka oras balun mak kalan maibé hahú segunda to’o sesta ita-boot sira mak hamutuk ho sira,” governante ne’e informa.
Jornalista: Osória Marques
Editór: Xisto Freitas da Piedade




