VIKEKE, 18 Novembru 2025 (TATOLI)—Xefe Suku Uma-Ki’ik, Postu Vikeke Vila, Munisípiu Vikeke, Claudino Amaral solisita populasaun Uma-Ki’ik atu koopera ho ekipa vasinadór sira husi veterináriu atu vasina asu prevene vírus raiva.
“Horisehik ekipa vasinadór husi veterináriu mai ona ami-nia suku hodi fó vasina ba komunidade nia asu sira. Husu komunidade koopera ho veterináriu sira nune’e asu sira bele hetan hotu vasina,” Claudino Amaral hateten ba TATOLI iha Postu Vikeke Vila, Tersa ne’e.
Tuir dadus husi Servisu Saúde Munisipál Vikeke katak hahú husi fulan-Janeiru to’o Setembru rejista asu tata populasaun hamutuk 58, maibé la indika ba raiva.
Enkuantu, dadus ne’ebé TATOLI asesu husi Ministériu Saúde (MS) katak rejistadu ema mate ba kazu rabies hamutuk na’in-21 husi munisípiu hitu hanesan Kovalima, RAEOA, Manatutu, Ermera, Manufahi, Bobonaru no Likisá. Iha 2025, ema mate ho kazu raiva iha RAEOA na’in-lima (5), Kovalima na’in-hitu (7), Bobonaru na’in-haat (4), Ermera na’in-tolu (3), Manatutu na’in ida (1), Manufahi na’in-ida (1) no Likisá na’in-ida (1).
Raiva ka rabies maka moras infesioza aguda ida-ne’ebé kauza hosi vírus raiva/rabies, ne’ebé kauza estragu fatal iha kakutak iha animál sira ho raan-manas no normalmente tranzmite hosi pelumenus animál ida-ne’ebé maka moras.
Maioria animál mamíferu sira no espésie manu barak bele hetan infesaun ho vírus rabies. Raposa, asu, busa, morsa, furu, texu, rakun no asu-fuik sira maka portadór klásiku sira moras-asu nian to’o moras ne’e halakon iha Europa. Iha Europa nia li’ur, espésie sira seluk konsidera hanesan vetór importante sira; pur-ezemplu, iha Índia, asu lakon sira maka fonte prinsipál ba infesaun.
Tuir estimativa OMS nian iha tinan 2018, ema na’in-59.000 maka mate tanba moras-raiva/rabies kada tinan, ne’ebé maka na’in 60 % iha Ázia no 36 % iha Áfrika. Índia maka nasaun ho mate barak liu tanba moras rabies, nia iha 35 % husi kazu hotu-hotu iha mundu tomak.
Iha mundu tomak, ema liu millaun 15 maka hetan vasinasaun tinan-tinan ba suspeitu infesaun raiva/rabies, hodi prevene estimativa mate relasionadu ho moras-raiva/rabies hamutuk 327.000.
Jornalista: Vitorino Lopes da Costa
Editór: Xisto Freitas da Piedade





