DILI, 10 Dezembru 2025 (TATOLI)—Organizasaun Saúde Mudiál iha Timor-Leste konsidera Timor-Leste hahú estabelese sistema kuidadu paliativu, tanba hanesan krusiál ida hodi asegura kuidadu dignu ba ema sira ho kondisaun sira-ne’ebé limita moris.
Notísia Relevante:
Reprezentante Organizasaun Saúde Mudiál iha Timor-Leste, Arvind Mathur, informa kuidadu paliativu hanesan parte importante ida ba kobertura saúde universál ida no Timor-Leste hahú tau ona fundasaun ba sistema kuidadu paliativu ne’ebé sentradu iha ema.
“Kuidadu paliativu hanesan pasu krusiál ida hodi asegura kuidadu dignu ba ema sira ho kondisaun sira-ne’ebé limita moris iha nasaun,” Reprezentante Organizasaun Saúde Mundiál iha Timor-Leste, Arvind Mathur, liuhusi komunikadu impresa ne’ebé Agência Tatoli asesu, ohin.
Nia afirma, OMS no MS hahú halibur hamutuk ekipa sira husi Hospitál Nasionál Guido Valadares no Munisípiu Dili no instituisaun sira seluk ne’ebé mak envolve iha atendementu kuidadu paliativu.
“Ohinm OMS no Ministériu Saúde halibur hamutuk ekipa sira husi HNGV no Munisípiu Dili no instituisaun sira seluk ne’ebé envolve iha atendimentu ba fin de vida ba workshop konsultivu nasionál kona-ba Estratéjia Kuidadu Paliativu Nasionál 2026–2030,” nia haktuir.
Nia afirma, workshop ida-ne’e harii ba progresu foin lalais ne’e, inklui servisu kuidadu paliativu foun sira iha Ospitál Lahane no orientasaun ida foin lalais ne’e ba traballadór saúde sira kona-ba uza morfina ba jestaun ba moras nian.
“Apoia husi inisiativa ida-ne’e mak Doutór Suresh Kumar, Diretór husi Sentru Kolaborasaun OMS nian atu harii kapasidade nasaun nian iha kuidadu paliativu no Kuidadu ba ema tempu naruk,” nia informa.
Antes ne’e, Diretór Servisu Apoiu Diagnóstiku no Terapeutiku iha HNGV, Vidal de Jesus Lopes, hateten Hospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV) muda ona unidade kuidadu paliativu ba Hospitál António Carvalho Lahane atu bele minimiza overload iha HNGV.
“Loos duni, asuntu ospitál ida-ne’e ita-boot sira hatene katak loro-loron iha hasoru overload, pasiente nakonu hela de’it. Ho nune’e, diresaun ospitál deside ona muda departementu balun iha ospitál ne’e ba fali António Carvalho Lahane,” Vidal de Jesus Lopes hateten.
Nia afirma, unidade kuidadu paliativu ne’e daudaun ne’e iha ne’ebá hahú iha semana kotuk no mós departamentu fisioterapia
“Tuir mai sei iha departamentu rekursu umanu ospitál nia mós sei muda ba leten, departamentu moras infeksioza no sentru izolamentu mós sei muda ba leten,” nia dehan.
Nia informa, Hospitál Nasionál Guido Valadares kria hotu ona no fasilidade sira iha ne’ebá prontu hotu ona sei muda fazeadamente.
“La’ós dala ida, fazeadamente tanba ne’e ita trata pasiente, ne’ebé fatin sira-ne’e ita tenke kria kondisaun. Antes ita muda ba leten, kria kondisaun, ekipamentu médiku no rekursu umanu ita prepara hotu ona ita muda tenke iha apoiu diagnóstiku, raiu-x, Laboratóriu, Banku de Sangue, Nutrisaun, hahán sira atu halo nusa ita tenke haree hotu,” nia dehan.
Tanba ne’e, Hospitál Nasionál Guido Valadares halo koordenasaun halo Diresaun Nasionál Hospitálar iha Ministériu Saúde hodi muda fazeadamente ba departamentu balun mak ba uluk ona iha ospitál António Carvalho Lahane.
“Liña koordenasaun ami halo mós ho diresaun jerál Hospitálar iha Ministériu Saúde, ami apoiu malu hodi fazeadamente ami muda departementu kuidadu paliativu husi HNGV ba leten, hanesan ohin ha’u mensiona ona departementu fisioterapia ho unidade kuidadu paliativu iha leten hotu ona,” nia dehan.
Mediku ne’ebé koloka ona iha Lahane tuir ida-idak nia área ne’ebé mak iha nune’e bele fó atendementu ne’ebé mak di’ak liutan ba pasiente sira.
“Ami koloka ona iha leten tuir ida-idak ou área espesilidade ne’ebé mak sira iha. Médiku ne’ebé mak atu fó atendementu ba pasiente sira-ne’ebé mak tama ona kategoria paliativu ninian tuir ida-idak nia espesilidade. Tanba ospitál ne’e hospitál terseiru, kada moras ne’e iha nia espesilidade rasik no espesilista rasik,” nia hateten.
Nia hateten, daudaun ne’e pasiente hamutuk na’in-haat mak halo ona tratamentu iha Unidade Kuidadu Paliativu dahuluk iha Hospitál António Carvalho Lahane.
“Agora relatóriu ikus ne’ebé mak tama, daudaun ne’e pasiente na’in-haat mak baixa iha ne’ebá hela tanba balun husu alta atu fila. Maibé, kona-ba fisioterapia ne’e kle’ur ona iha ne’eba. Se pasiente sira-ne’ebé mak iha kritériu atu halo fisioterapia bele iha ne’ebá,” nia dehan.
Ministra Saúde Élia dos Reis Amaral hateten Ministériu Saúde fó ona autorizasaun ba Hospitál Nasionál Guido Valadares atu muda maibé presiza kompleta tan ekipamentu balun.
“Ha’u tau aprovadu ona maibé depois mak ita haree, ita hateten katak ospitál ne’e presiza tan kompleta tan sasán sira. Ha’u hanoin sei iha mundansa maibé ekipa preparadu,” nia dehan.
TATOLI




