Top

Kaleidoskópiu 2025: PN aprova lei sia, OJE 2026 no rezolusaun 56

Parlamentu Nasionál hala'o diskusaun no aprova proposta Orsamentu Jerál Estadu 2024 iha faze espesialidade, sesta (18 dezembru 2023). Foto Tatoli/António Daciparu.

DILI, 29 Dezembru 2025 (TATOLI)-Parlamentu Nasionál (PN) iha kbiit atu halo lei, fiskaliza no halo desizaun polítika tuir Konstituisaun artigu 92.

Durante tinan 2025 nia laran, PN aprova lei sia, inklui Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2026 no lei sira-ne’e mak hanesan:  Lei númeru 1/2025, loron 12 Marsu, Medida Tutela Legalidade Urbanístika.

Lei númeru 2/2025, 13 Marsu, alterasaun dahuluk Lei númeru 1/2017, loron 18 Janeiru, Rejime Tranzitóriu Rekrutamentu Majistradu no Defensór Públiku la’ós timoroan no alterasaun daruak Lei númeru 9/2011, loron 17 Agostu, ne’ebé aprova Orgánika Kámara Konta Tribunál Superiór Administrativu, Fiskál no Konta.

Lei númeru 3/2025, loron 23 Abríl, Enkuadramentu Orsamentu Jerál Estadu no Jestaun Finanseira Públika.

Lei númeru 4/2025, 28 Marsu, alterasaun daruak Lei númeru 25/2021, loron 02 Dezembru, Lei Organizasaun Judisiária.

Lei númeru 5/2025, loron 30 Jullu, alterasaun daruak Lei númeru 7/2022, loron 19 Maiu, Estatutu Ministériu Públiku.

Lei númeru 6/2025, loron 30 Jullu, Rejime Garantia Mobiliáriu.

Lei númeru 7/2025, loron 29 Setembru, Revoga Pensaun Vitalísia no Regalia sira seluk ba Eis-titulár no Eis-Membru Governu iha Órgaun Soberania.

Lei númeru 8/2025, loron 27 Novembru, Orsamentu Jerál Estadu (OJE) ba 2026.

Lei númeru 13/VI(2a) kona-ba Kódigu Rekuperasaun no Insolvénsia.

Aprova rezolusaun 56

Aliende ne’e, aprova mós rezolusaun hamutuk 56 hanesan Konta Jerál Estadu 2023.

Dezlokasaun Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, hamutuk dala-11 hodi bá nasaun 11.

Kria komisaun eventuál akompaña konflitu iha Sahara Osidentál, elaborasaun lei no auto jurídiku sira seluk iha Parlamentu Nasionál.

Dezigna menbru na’in-rua husi Parlamentu ba Konsellu Imprensa, nomeia liuhusi eleisaun husi Parlamentu ba membru efetivu ida ho nia suplente ida ba Konsellu Superiór Majistradu Judisiál.

Aprova akordu Samoa ne’ebé asina iha Samoa iha loron 15 Novembru 2023 husi Uniaun Europeia no ninia Estadu-membru no husi membru organizasaun Estadu Áfrika, Karaíba no Pasífiku.

Reorganizasaun jestaun no utilizasaun efisiente frota transporte Parlamentu Nasionál, Orsamentu privativu Parlamentu Nasionál ba 2026.

Aprova Estatutu Komunidade País Ko’alia Lian Portuges (CPLP, sigla portugés) konfrome aprovadu iha Luanda, iha 27 Marsu 2023.

Aprova akordu entre Timor-Leste no Governu Angola kona-ba izensaun vistu ba pasaporte diplomátiku, ofisiál ou serbisu.

Indikasaun membru na’in-rua ba Komisaun Rekrutamentu no Selesaun Juíz iha Supremu Tribunál Justisa. Dezignasaun husi Parlamentu menbru na’in-rua ba Komisaun Funsaun Públika.

Aprova akordu entre Governu Governu Timor-Leste no Laos relativa ho izensaun obrigasaun vistu ba fin turístiku ba titulár pasaporte komún.

Aprova akordu serbisu aéru entre Governu Timor-Leste no Reinu Kamboja, aprova akordu entre Governu Timor-Leste no Repúblika Populár Xina relasiona ho transporte aéreu sivíl.

Aprova akordu troka nota diplomátika entre Timor-Leste no Governu Malázia relativa izensaun vistu ba fin turístiku ba titulár pasaporte diplomátiku, ofisiál ou serbisu ordináriu.

Apoiu prosesu admisaun Timor-Leste iha Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla inglés).

Ratifika adezaun ba Karta ASEAN, aprova adezaun ba akordu ASEAN kona-ba Jestaun Dezastre no Resposta ba Emerjénsia, akordu Kriasaun Sentru Koordenasaun ASEAN ba Asisténsia Umanitária no Jestaun Dezastre, akordu Kuadru kona-ba Reforsu Kooperasaun Ekonómika ASEAN, Protokolu ASEAN kona-ba Mekanizmu Reforsa Rezolusaun Litíjiu, Akordu Turizmu ASEAN, akordu Multilaterál ASEAN ba Serbisu Aéreu ho ninia Protokolu.

Aprova mós adezaun ba Protokolu kona-ba implementasaun Nomenklatura Tarifária Armonizada ASEAN, akordu kona-ba Estabelesimentu Fundu Fidusiáriu ba Saúde Animál ASEAN ho ninia Protokolu.

Akordu Kooperasaun Enerjétika ASEAN ho ninia Protokolu Alterasaun iha 1995 no 1997, akordu Multilaterál ASEAN kona-ba Liberalizasaun Totál Serbisu Transporte Aéreu Karga ho nia Protokolu, Akordu ASEAN iha matéria Aduaneira.

Konvensaun ASEAN kona-ba Kombate Terrorizmu, akordu Estabelesimentu Fundu Dezenvolvimentu ASEAN, akordu kona-ba Estabelesimentu Sekretariadu ASEAN ho ninia Protokolu Modifikadu, tratadu kona-ba Zona Livre Arma Nuklear iha Sudeste Aziátiku.

Akordu kona-ba Previléjiu no Imunidade ASEAN, Protokolu Karta ASEAN kona-ba Mekanizmu Rezolusaun Letíjiu ho ninia Instrumentu Inkorporasaun.

Akordu Multilaterál ASEAN kona-ba Libertasaun Totál Serbisu Pasajeiru ho nia Protokolu, akordu hodi Estabelese no Implementa Janela Únika ASEAN ho nia Protokolu 2006 no 2015.

Konvensaun ASEAN Kontra Tráfiku Ema Espesialmente Feto no Labarik, Tratadu ASEAN Asisténsia Mútua iha Matéria Penál.

Akordu Kuadru ASEAN kona-ba Fasilitasaun Tránzitu Merkadoria ho nia Protokolu, akordu Kuadru ASEAN kona-ba Serbisu Respetivu Protokolu no akordu ASEAN kona-ba Komérsiu no Serbisu.

Akordu ASEAN Sirkulasaun Ema Singulár ho nia Protokulu no Alterasaun, akordu Globál Investimentu ASEAN no respetivu Protokolu no Aprova Deklarasaun ba Admisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste ba ASEAN.

Notísia relevante: https://tatoli.tl/2025/11/21/pn-aprova-proposta-oje-2026-iha-final-global/

Jornalista: Nelson de Sousa

Editora: Maria Auxiliadora

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post