iklan

HEADLINE, SAÚDE

MS rejista kazu dengue 1.002 iha Janeiru no intensifika medida prevensaun

MS rejista kazu dengue 1.002 iha Janeiru no intensifika medida prevensaun

Ministra Saúde, Élia António de Araújo dos Reis Amaral. Imajen Tatoli/Francisco Sony

 DILI, 29 Janeiru 2026 (TATOLI)-Ministériu Saúde (MS) kontinua implementa medida sira atu kombate moras dengue ne’ebé daudaun rejista númeru aas hamutuk 1.002 iha Janeiru, iha territóriu tomak, no apela ba sidadaun sira atu labele soe lixu arbiru.

Ministra Saúde, Élia Amaral, hateten dengue la’ós moras foun ida, maibé dengue iha país tropikál to’o nasaun avansada mós iha no ninia kauza mai husi lixu, tanba ne’e kontribuisaun sidadaun hotu importante atu labele soe fo’er arbiru.

Nia halo komparasaun ba dadus dengue rejistadu husi tinan 2022 iha 5.658 no mate 58, iha 2023 iha 1.953. Iha tinan 2024 rejista 1.494 no mate ualu, iha 2025 iha 1.510 no mate ualu, no 2026 iha kazu 1.002 no mate haat.

“Bazeia ba kazu sira ne’e, ita halo komparasaun  tinan ne’e no tinan kotuk komesa husi Dezembru to’o Janeiru ne’e,  iha flutuasaun ne’ebé aas, maibé husi 1.002 ita deteta klasifikasaun kaman to’o moderada mak  iha, [maibé] iha haat lakon vida, [labarik] husi tinan 0-14’’, nia hato’o iha ámbitu audiénsia públika ba Konta Jerál Estadu 2024 iha Parlamentu, ohin.

Governante ne’e salienta katak medida ne’ebé hala’o hahú implementa Programa Wolbachia ne’ebé referénsia implementa mós iha nasaun sira seluk, maibé antes ne’e iha uluk estudu viabilidade no ida-ne’e lori uluk susuk inan iha Timor-Leste bá Austrália hodi hasai ninia sistema reprodutivu, tanba iha vírus bele akapta ba moras dengue Aedes Aygipty.

“Nune’e susuk inan sira ne’e hodi filafali mai husik, bainhira hetan malu filafali ho susuk aman hakarak reprodutiva laiha ona funsaun, entaun Aedes Aygipty sei redús. Ida-ne’e tuir estudu ita halo agora implementa iha ita-nia rai, hahú iha Dili bá postu administrativu haat pur volta área rihun ualu identifikadu”, nia esplika.

Medida seluk ne’ebé halo mak hahú fahe ai-moruk abate ba família 77, halo atividade 3H (haloot, hamamuk no halakon). Halo fumigasaun, liuliu iha área risku no normalmente halo fulan tolu antes udan monu rai, no agora daudaun kontinua halo fumigasaun.

Aleinde ne’e, sei serbisu hamutuk ho Ministériu Edukasaun hodi apoia Autan ka replente atu kose ba labarik sira-nia liman no ain, nune’e evita susuk tata.

MS mós prepara ona atu utiliza fatin izolamentu Covid-19 iha Tasi-Tolu hodi responde ba espasu over load iha Ospitál Nasionál Guido Valedares (HNGV, sigla portugés) bele transfere bá iha ne’ebá.

Durante iha audénsia ne’e, deputadu sira preokupa ho implementasaun Programa Wolbachia ninia efeitu, tanba númeru kazu dengue agora aas no husu reforsa medida atu kombate.

Notísia relevante: Governu sei foti desizaun kona-ba kazu dengue sa’e maka’as iha Dili

Jornalista: Nelson de Sousa

Editora: Maria Auxiliadora   

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!