iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Kreximentu kréditu privadu estavel, Governu iha papél signifikativu iha sistema finanseiru 

Kreximentu kréditu privadu estavel, Governu iha papél signifikativu iha sistema finanseiru 

Governadór BCTL, Héder Lopes. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 10 Fevereiru 2026 (TATOLI) – Relatóriu Ekonómiku Médiu Prazu 2025 husi Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL, sigla portugés) destaka dezenvolvimentu sira iha oferta Massa Monetária (M2) no kreximentu kréditu setór privadu, ne’ebé hatudu estabilidade monetária, nune’e Governu kontinua iha papél signifikativu iha sistema finanseiru.

Tuir Governadór BCTL Helder Lopes, totál fornesimentu osan M2 nian atinje millaun $1,175 iha Juñu 2025, aumentu maizumenus 2% kompara ho Juñu 2024. M2 sukat oferta osan iha ekonomia, inklui osan iha sirkulasaun no depózitu bankáriu sira, no sai hanesan indikadór importante ba likidez no atividade ekonómika.

Tuir nia M2 tun maizumenus 12% kompara ho Dezembru 2024, maibé kreximentu ba tempu naruk mantein estavel. Komponente prinsipál sira ne’ebé dudu M2 maka depózitu transferivel/demanda no osan iha sirkulasaun, ne’ebé aumenta 7% no 11%, respetivamente, ba millaun $556 no millaun $35.

Entretantu, depózitu prazu no depózitu poupansa tun 3%, hamutuk millaun $585. Kona-ba propriedade, indivíduu sira kaer 59% husi totál depózitu sira, enkuantu empreza privadua sira kaer 41%, ne’ebé marka aumentu uitoan husi setór emprezariál.

“Se inklui depózitu sira Governu nian, parte husi empreza privadu sira tun ba 27%, individuál sira sa’e ba 39%, no Governu nian ba 34% husi totál depózitu sira ne’ebé iha hatudu Governu nia papél signifikativu hodi mantein likidez sistema finanseiru nian”, Helder Lopes dehan iha relatóriu BCTL ne’ebé Tatoli asesu.

Nia subliña katak kreximentu kréditu setór privadu mantein, ho totál kréditu ne’ebé atinje millaun $694 ka maizumenus 22,8%, to’o Juñu 2025. Setór konstrusaun mak sai hanesan destinatáriu prinsipál, kontribui 14%, tuir fali transporte no komunikasaun 8,4%, no komérsiu no finansa 4,1%.

Kréditu konsumu pesoál tun maka’as ba 1,4%, signifikativamente ki’ik liu duké 27,2% iha tinan anteriór. Setór agrikultura, indústria/manufatura, no turizmu kontribui duni negativamente ba kreximentu kréditu iha 5,1%.

“Krxsimentu kréditu nian hatudu katak setór privadu aumenta ativu iha sistema finanseiru, maski Governu mantein hanesan pilár prinsipál husi likidez. Mudansa ida-ne’e iha propriedade depózitu no kréditu nian hanesan krusiál hodi apoia kreximentu ekonómiku sustentavel”, nia hateten.

Hodi hatutan katak BCTL kontinua promove intermediasaun finanseira liuhusi dijitalizasaun, aumenta asesu ba kréditu, no jestaun depózitu ne’ebé efisiente.

Jeralmente, dadus meadu tinan 2025 nian konfirma estabilidade monetária Timor-Leste nian, ho kreximentu oferta osan no kréditu ne’ebé moderadu.

Maski dominasaun ne’ebé aumenta husi setór privadu iha intermediasaun kréditu, Governu sai nafatin autór xave ida hodi mantein estabilidade likuididade nasionál.

Notísia relevante: Fundu Mina-rai Timor-Leste iha trimestre dahaat 2025 hamutuk billaun $18,61

Jornalista: Arminda Fonseca 

Editora: Maria Auxiliadora 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!