iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Timor-Leste nia ekonomia buras iha 2025, dependénsia ba petróleu sai preokupasaun

Timor-Leste nia ekonomia buras iha 2025, dependénsia ba petróleu sai preokupasaun

Produtu lokál ne’ebé vendedór sira fa’an iha merkadu Maleuana, Dili, 2 Fevereiru 2026. Foto TATOLI/António Daciparu

DILI, 10 Fevereiru 2026 (TATOLI) – Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL) fó sai ninia Relatóriu Ekonómiku Médiu Prazu 2025, ne’ebé konfirma katak ekonomia Timor-Leste buras ba beibeik iha inflasaun ki’ik nia leet no setór bankáriu ne’ebé fortalese, maibé hasoru nafatin dezafiu husi dependénsia ba reseita petrolíferu no défisit esterna.

Tuir relatóriu BCTL, ne’ebé fó sai husi Governadór BCTL, Helder Lopes, kreximentu Produtu Internu Brutu (PIB) naun-petrolíferu projeta krexe 4,4% iha 2025, husi 4,1% iha 2024.

Kreximentu ne’e hetan apoiu husi gastu públiku, konsumu uma-kain, no rekuperasaun investimentu privadu, partikularmente iha setór konstrusaun, ne’ebé hetan benefísiu husi projetu infraestrutura Governu nian.

“Kreximentu ekonómiku mantein moderadu, ho inflasaun ki’ik ne’ebé apoia kbiit sosa públiku nian. Maski nune’e, dependénsia hosi orsamentu ba Fundu Petrolíferu sai nafatin kestaun ida ne’ebé séria ba sustentabilidade fiskál iha prazu naruk”, Helder Lopes hateten.

Reseita doméstika sira atinje millaun $124,7 iha semestre dahuluk tinan 2025, aumentu ida 36%, kompara ho períodu hanesan iha tinan 2024, liuliu tanba aumentu reseita fiskál sira.

Entretantu, transferénsia sira husi Fundu Petrolíferu sai nafatin nu’udar pilár prinsipál husi orsamentu, ho Rendimentu Sustentavel Estimadu (RSE) millaun $500.

Governu nia gastu kontinua aumenta, partikularmente ba konsumu públiku no projetu infraestrutura sira hanesan konstrusaun estrada no ponte. Enkuantu dudu kreximentu, aumentu gastu ida-ne’e reforsa dependénsia fiskál ba mina-rai, hamosu preokupasaun sira ba tempu naruk.

Setór bankáriu Timor-Leste nian estavel nafatin. Kréditu totál aumenta 23,5%, hasa’e rásiu kréditu ba PIB 34,6%. Empréstimu sira ne’ebé la funsiona ki’ik ho 2,5%, no depózitu sira sai nafatin fonte finansiamentu prinsipál ba banku sira.

Maibé, taxa empréstimu nian aas nafatin tanba limitasaun estruturál sira iha tranzmisaun monetária.

BCTL mós nota diminuisaun uitoan iha agregadu monetáriu (M2) tanba levantamentu depózitu sira, maibé ezijénsia ba kréditu ne’ebé maka’as indika katak intermediasaun finanseira doméstika habelar daudaun.

Défisit konta korrente aumenta ba millaun $279,1 iha semestre dahuluk tinan 2025, liuliu tanba aumentu importasaun no taka kampu gás Bayu-Undan. Esportasaun naun-petrolíferu limitadu nafatin, enkuantu reseita surplus no remesa sira la sufisiente atu kobre défisit.

Ativu sira Fundu Petrolíferu nian sai nafatin hanesan buffer krusiál ida, liu billaun $18,7, maibé kontinua hamenus bele estraga sustentabilidade fiskál liu tinan 2030.

Relatóriu ne’e mós subliña importánsia husi diversifikasaun ekonómika, inklui dezenvolvimentu agrikultura, turizmu, no manufatura ho eskala ki’ik. Infraestrutura públika hein atu hasa’e produtividade setór privadu no kompetitividade ba esportasaun.

Aleinde ne’e, hametin dixiplina fiskál, hadi’a intermediasaun finanseira liuhusi dijitalizasaun no asesu ba kréditu, no polítika sira atu mantein estabilidade esterna mak prioridade sira. Esforsu sira atu hasa’e produsaun doméstika no hamenus dependénsia ba importasaun mós konsidera nu’udar estratéjiku.

Jeralmente, Timor-Leste nia ekonomia iha tinan 2025 hatudu reziliénsia ba tempu badak tanba konsumu públiku, investimentu, no sistema bankáriu ne’ebé estavel. Maibé, hametin sustentabilidade fiskál, diversifika ekonomia, no hasa’e knaar setór privadu nian sai nafatin xave atu alkansa kreximentu ne’ebé estavel no sustentavel.

Notísia relevante: Kreximentu kréditu privadu estavel, Governu iha papél signifikativu iha sistema finanseiru 

Jornalista: Arminda Fonseca 

Editora: Maria Auxiliadora 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!