DILI, 11 Fevereiru 2026 (TATOLI)—Vigáriu Espiskopál Asuntu Sosiál. Pe. Aniceto da Costa Maia, hateten hateten Hospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV) la’ós de’it fatin tratamentu maibé hanesan mós fatin konsolasun ba pasiente sira hotu.
“Ohin kedas konvida ema atu reflete kona-ba buat ruma ne’ebé mak besik liu iha esperiénsia umana. Sofrementu moras ne’e ho esperansa la’ós koinsidensia ba ema moras sira, ne’ebé mak selebra loron hanesan festa Solidaridade Nain Feto Lurdes nian, fatin ida ne’ebé ema barak mai ho matan been no espresan sira ho sai fuan ne’ebé mak forte,” Pe. Aniceto da Costa Maia, dehan iha nia omilia bainhira preside misa selebarsaun loron Mudiál ba Ema Moras ba da- XXXIV iha kapela HNGV, ohin.
Nia dehan, atu reflete ba maun alin sira-ne’ebé mak moras iha uma ka iha ospitál liuliu ba loron ohin nia, tanba igreja hakarak dehan ohin imi médiku sira la mesak, ema moras no ita-boot sira bele sente kolen, tauk nomós laiha folin maibé iha maromak nia oin imi iha nia orasaun.
“Kristu rasik uluk toba ho fraku no moras, nia la abandona, nia komprende imi-nia matan-ween, ho orasaun sira-ne’ebé mak bele hateten iha silénsiu,” nia dehan.
Nia afirma, Kreda hato’o agradesimentu kle’an ba médiku, infermeiru pessoál médiku sira no ba funsionáriu ospitál sira hotu, imi-nia vokasaun la’ós profisaun ida maibé servisu ida ba umanidade no família.
“Leitura sira ohin no ezemplu Na’in Feto nia atu kuida ema, atu reflete kona-ba oinsá atu servisu,” nia esplika.
Primeiru, nia dehan, servisu Ospitálidade hamnasa no komprimenta simples ida vontade atu rona ne’ebé mak dalan ai-moruk ida, ne’ebé pasiente sira presiza liu.
“Ospitálidade halo, la’ós ospitál halo de’it tratamentu ba isin maibé mós halo konsolasun,” nia hateten.
Segundu, servidór sira domin la’ós de’it hahalok maibé fealidade iha buat kiik sira, hanoin di’ak esplika ho pasiénsia, la trata pasiente sira nu’udar kazu.
Terseiru, nia hateten, ho pasiénsia mak froma domin ne’ebé mak folin liu.
Iha fatin hanesan, Vise Ministru Operasionálizasaun Ospitál, Flávio Brandão, informa ohin ema hotu-hotu mai iha fatin ida-ne’e hodi selebra loron importante ida-ne’e iha Hospoitál Nasionál Guido Valadares ba loron mundial ema moras nian.
“Ba ita hotu, oinsá mak ita bele halo di’ak-liu ita nia servisu no implementasaun sira-ne’e. Ha’u tuur iha ne’ebá, ha’u lee hela buat ida hakerek hadomi hodi tane ema seluk nia terus, ida-ne’e mensajen ida ke forte tebes,” Flávio Brandão hateten.
Nia dehan, domin ne’e la sita, domin ne’e menus tratamentu ida-ne’e enerjia domin ne’e modalidade boot tratamentu nian.
“La’ós de’it ekipamentu, la’ós de’it ai-moruk maibé oinsá mak pesoál saúde sira hotu-hotu reflete duni karakter domin. Se ita ba haree ba enerjia, rediasaun no ita ba kemoterapia, tenke iha enerjia kímiku, enerjia sira-ne’ebé ema iha,” nia dehan.
Nia afirma, momentu sira hanesan ne’e atu lori ema hotu ba haree katak ida-idak nia halo nia servisu ho nia enerjia domin ne’ebé mak fó ba pasiente sira.
“Ba pesoál saúde sira, ita ida-idak tenke sente katak ida-ne’e ha’u-nia espasu ne’ebé mak iha. Ha’u atu bele halo di’ak ruma, ida-ne’e mak enerjia domin, maibé la haree katak ida ohin ne’e domin boot ida tanba pasiente barak mai diferensa tebes,” nia dehan.
Tanba ne’e, lori Governu nia naran hakarak hato’o agradesementu ba Hospitál Nasionál Guido Valadares sai duni hanesan fatin ida-ne’ebé mak fó tratamentu dignu ba pasiente hotu.
Reprezentante Pasiente iha HNGV, Laurinda Pinto, infoma hanesan pasiente hakarak hato’o agradesementu wa’in ba profisionál saúde sira iha Hospoitál Nasionál Guido Valadares ne’ebé mak durante halo ona tratamentu ba pasiente sira ho maneira ne’ebé di’ak tebes.
” Ami hato’o agradesementu ba profisionál saúde sira-nia servisu hamutuk hodi tau matan di’ak ba ami, hodi sente katak ami ne’e pasiente. Ita-boot sira-nia maneira simu ami iha ne’e, iha odamatan primeiru, ami sente katak uma ne’e ami-nian,” nia hateten.
Tanba ne’e, nia husu Governu kontinua apoiu Hospoitál Nasionál Guido Valadares atu bele halo tratamentu di’ak ba komunidade, tanba maluk barak mak sei tauk atu mai halo tratamentu iha ospitál, ho nune’e husu karik iha moras labele tauk atu hakbesik an ba fasilidade saúde sira.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Cancio Ximenes





