iklan

MANUFAHI, SAÚDE

Governu lansa Sentru KEmON-B iha Turiskai

Governu lansa Sentru KEmON-B iha Turiskai

Governu Timor-Leste liuhusi Ministériu Saúde hamutuk ho Governu Japaun no parseiru Fundu Nasaun Unida ba Populasaun (UNFPA) halo lansamentu ba Sentru Kuidadu Emerjénsia Obstétriku no Neonatál-Báziku (KEmON-B) hodi salva inan no bebé foin moris iha Turiskai, Munisípiu Manufahi. Imajen TATOLI/Felicidade Ximenes

MANUFAHI, 13 Fevereiru 2026 (TATOLI)—Governu Timor-Leste liuhusi Ministériu Saúde hamutuk ho Governu Japaun no parseiru Fundu Nasaun Unida ba Populasaun (UNFPA) halo lansamentu ba Sentru Kuidadu Emerjénsia Obstétriku no Neonatál-Báziku (KEmON-B) hodi salva inan no bebé foin moris iha Turiskai, Munisípiu Manufahi.

“Agradese ba Povu Japaun ne’ebé apoiu liuhusi UNFPA, ne’ebé reabilita Sentru Kuidadu Emerjénsia Obstétriku no Neonatál-Báziku (KEmON-B) atu atende inan sira ho kualidade nune’e  ita  iha maternidade kompleksu ba inan no bebé foin moris sira,” Ministra Saúde, Elia dos Reis Amaral, hateten ba jornalista sira iha Turiscai, ohin.

Ministériu Saúde daudaun ne’e halo hela klinika mobile atu atende inan sira-ne’ebé mak dook husi fasilidade saúde sira, tanba klinika mobile iha ligasaun ho Sentru Kuidadu Emerjénsia Obstétriku no Neonatál-Báziku (KEmON-B) atu bele fó asisténsia ba iha inan isin-rua.

“Tanba ne’e mak hau husu ba profisionál saúde sira-ne’ebé mak iha Turiskai, tenke tau matan no kuidadu didi’ak sentru ne’e tanba ita hatene katak fatin ne’e ita hotu nian tenke kuidadu didi’ak  ekipamentu sira no kada semana tenke iha treinamentu ida atu hasae parteira médiku no enfermeiru sira-nia abilidade atu nune’e sira bele fó prestasaun di’ak ba servisu públiku nian,” nia dehan.

Sentru KEmON-B Turiskai halo parte husi planu nasionál Timor-Leste nian atu estabelese sentru KEmON-B hamutuk 36 tuir planu asaun melloramentu KEmON nian. Turiskai mak sentru dahuluk husi sentru Saúde Komunitária 20 ne’ebé finansia husi Governu Japaun, hodi reforsa kompromisu Governu nian hodi hadi’a saúde inan no bebé foin moris iha Timor-Leste.

Sentru ne’e kobre Suku 11 ho populasaun besik 7.800, inklui feto 3.700 no espekta atu jere maizumenu partu 1.500 kada tinan.

“Sentru ida-ne’e la’o deit edifisiu ida, ne’e hanesan transformasaun ida ba ita nia sistema saude,tanba ne’e  Liuhusi planu Governu nian atu estabelese sentru KEmON-B hamutuk 36, feto liu 14,030 iha Manufahi sei hetan benefísiu direta no indireta. Ho Japaun no UNFPA nia apoiu, ita hametin hela infraestrutura, ekipamentu no rekursu umanu hodi garante katak feto hotu-hotu hetan kuidadu ho kualidade ne’ebé aas durante isin-rua, partu no pós-partu,” nia esplika.

Ho estabelesimentu sentru KEmON-B hamutuk 20 ne’ebé finánsia husi Governu Japaun, feto liu 16,300 mak sei hetan atendimentu diretamente kada tinan, liu 290 kazu emerjénsia inan nian sei jere, no isin-rua liu 115,000 mak hetan apoiu, ne’ebé signifikativamente habelar asesu ba kuidadu salva-moris iha Timor-Leste tomak.

Timor-Leste hakat tan pasu boot ida hodi hakotu mortalidade inan no bebé foin moris ne’ebé bele prevene hó lansamentu ofisiál ba Sentru Kuidadu Emerjénsia Obstétriku no Neonatál-Báziku (KEmON-B) iha Sentru Saúde Komunitária Turiskai.

Fasilidade ne’e sei fornese servisus esensiál sira ba salva vida feto no bebé foin moris iha Manufahi-liuhusi hakbesik atendimentu ba kazu emerjénsia sira ba komunidade. Marku ida-ne’e sai posivél liuhusi apoiu jenerozu husi Governu Japaun, parseria ho Ministériu Saúde no ho asisténsia téknika hosi UNFPA.

Iha fatin hanesan, Embaixadór Japaun, iha Timor-Leste,Yamamoto Yasushi, hateten, Japaun nia kompromisu mak sei kontinua hamriik nu’udar parseiru forte iha viájen Timor-Leste nian ba dezenvolvimentu saudável, partikularmente iha hametin sistema kuidadu saúde nian.

“Ami hein ho esperansa katak sentru ida-ne’e sei hadi’a saúde no moris-di’ak ba komunidade Turiskai.Inaugurasaun ba Sentru KEmON-B Turiskai marka marku importante ida ba Munisípiu Manufahi, no ba sistema saúde nasaun nian. Liuhosi lori servisus kuidadus emerjénsia sira besik liu ba komunidade, prepara profisionál saúde ho abilidade esensiál no hametin parseria, Timor-Leste aselera progresu atu hakotu mortalidade inan no bebé foin moris ne’ebé bele prevene,” nia dehan.

Sentru KEmON-B ida-ne’e mak rezultadu tanjível ida husi kompromisu ho kontribuisaun totál maizumenus millaun $7,5 husi povu Japaun, servisu hamutuk ho UNFPA. Japaun sei kontinua hamriik hanesan parseiru forte ida iha viajen Timor-Leste nian ba dezenvolvimentu saudável, partikularmente iha reforsu sistema kuidadu saúde nian.

Nune’e, Reprezentante UNFPA, Navchaa Suren, afirma importánsia husi sentru ne’e ba komunidade hotu atu kuidadu ida-ne’ebé oportunu ho kualidade no bebé sira foin moris hotu-hotu merese hahú moris ida ho seguru.

“Inan hotu-hotu merese hetan kuidadu ida-ne’ebé oportunu no ho kualidade, no bebé sira foin moris hotu-hotu merese hahú moris ida ho seguru. Ohin, Sentru KEmON-B ida-ne’e lori promesa ne’e besik liután ba realidade,” Navchaa Suren dehan.

Nia hatutan, liuhusi jere komplikasaun sira iha ne’e, iha nível komunidade, Sentru KEmON-B ida-ne’e sei hamenus atrazu sira, hamenus presaun ba ospitál referénsia sira no ajuda prevene mortalidade inan no bebé foin moris.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!