DILI, 06 Marsu 2026 (TATOLI)—Governu liuhusi Vise-Ministru ba Asuntu Parlamentár, Adérito Hugo da Costa, informa daudaun ne’e pozisaun Governu Timor-Leste liuliu lina ministeriál sira kontinua halo monitorizasaun no prepara sumáriu kona-ba impaktu husi funu iha médiu oriente.
Vise-Ministru ba Asuntu Parlamentár, Adérito Hugo da Costa, hateten kona-ba konflitu funu iha médiu oriente, Xefe Governu sempre husu opiniaun ba ministériu relevante sira liuliu husi Ministériu Pretróleu Rekursu Minerál (MPRM).
“Nune’e, MPRM mós aprezenta sira-nia polítika oinsá sekuénsia sira iha akompaña dinámika instabilidade seguransa iha médiu oriente nian. MPRM halo koordenadaun ho entidade relevante halo hela observasaun senáriu sira kona-ba impaktu husi prolongadu funu ne’e rasik,” Vise-Ministru Asuntu Parlamentár ne’e informa ba jornalista sira iha Ministériu Finansa, ohin.
Governate ne’e konsidera tanba konserteza sei fó impaktu ba movimentu kombustível no presu mina nian, inklui mós ba setór seluk hanesan presu hahan importasaun sira tanba kanál distribuisaun kombustívels durante ne’e kontrola no importa husi médiu oriente sira, bainhira funu ne’e kontinua naruk (prolonga) entaun TL mós tenke iha senáriu antisipada.
“Tanba ne’e, Governu observa ho kuidadu tendénsia funu ne’e atu ramata iha tempu badak ka naruk, maibé Governu liuhusi MPRM ohin fó ona sira-nia pontu vista no pozisaun hodi akompaña dinámika ida-ne’e,” nia dehan.
Ohin iha reuniaun Konsellu Ministru estraordináriu mós analiza ona informasaun neʼebé aprezenta no mós konsidera nesesidade atu garante kontinuidade prosedimentu konkursu nian no evita atrazu iha ezekusaun Projetu Tasi Mane, liuliu SSB no Autoestrada Zumalai-Natarbora.
Tanba ne’e, desizaun Konsellu Ministru delibera hodi foti nota ba informasaun sira-ne’ebé aprezenta husi Ministru Petróleu no Rekursu Minerál kona-ba konteúdu karta husi Embaixada Repúblika Populár Xina nian relasiona ho empreza ne’ebé mak iha klasifikasaun di’ak liu ba Lote 2.
Nune’e deside hodi autoriza CNA atu hahú negosiasaun ho empreza xineza ne’ebé mak iha klasifikasaun di’ak-liu ba Lote 2, no mós kontinua akompaña, monitoriza no konfirma konkluzaun prosedimentu regulatóriu Xina nian ne’ebé nesesáriu ba transferénsia fundu no ezekusaun projetus iha estranejeiru.
Governu sei kontrola sirkulasaun moeda falsu
Vise-Ministru ba Asuntu Parlamentár, Adérito Hugo, hatutan aleinde ko’alia kona-ba impaktu husi funu iha médiu oriente Primeiru-Ministu mós haree asuntu hirak ne’ebé mak importante tebes atu ko’alia mak moeda falsu.
“Hanesan situasaun ida-ne’ebé mak imi akompaña hela mak ita-nia Servisu Nasionál Intelijénsia, (SNI) sira deskobre kona-ba sirkulasaun moeda falsu. Tanba ne’e mak ohin desizaun sei halo koodenasaun servisu hodi halo kontrolu ba asuntu ida-ne’e, tanba ne’e mós inklui ba ita-nia kredibilidade,” nia dehan.
Jornalista : Alexandra da Costa
Editór : Cancio Ximenes





