OEKUSI, 19 Marsu 2026 (TATOLI) – Komunidade sira iha bairru Sikluli suku Costa sub-rejiun Pante Makasar Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA), lamenta ho kompañia lokál Reña Junior Unipesoál Lda fa’an projetu reabilitasaun estrada kilometru 1-resin, ba empreza xineza ida ho naran Chenxiang Construction, hodi reabilita estrada husi diresaun Sikluli sa’e ba sítiu turístika relijioza gruta Fatu-Suba.
Amaro Cofan, nu’udar portavós, hato’o lamentasaun komunidade sira-nian, liuhusi konferénsia imprensa, ne’ebé hala’o iha Fatu-Suba, kuarta ne’e.
“Ami hatene katak, projetu ne’e, kompañia manán seluk ida, maibé faan fali ba kompañia Xineza ida, ne’e mak lamenta, kuandu projetu la ramata, komunidade iha bairru Siklulu mak sai vítima,” nia hateten iha Fatu-Suba.
Notísia relevante:Reabilitasaun afeta plantasaun no uma, Komunidade Sikluli-Oekusi kontesta Empreza Chenxiang
Lamentasaun hanesan mós hato’o husi, Manuel Soares, katak, Gruta Fatu-Suba, koñesidu nu’udar fatin istóriku, dezde tempu Portugés to’o ohin loron, nune’e labele repete tan hanesan projetu hari otél besik monumentu Lifau, ne’ebé daudaun abandona hela.
“Fatin ne’e, koñesidu tanba fatin istóriku ida iha Oekusi. Ami lakohi bairru ne’e sai hanesan fali fatin istóriku Lifau nian, tanba fa’an tutan, halo to’o ikus abandona, mai fali fatin ne’e ami komunidade lakohi akontese tan. Se kompañia ne’e hetan de’it ordén serbisu depois fa’an tutan, ida-ne’e ami lakohi,” nia hateten.
Nia esplika, kona-ba Estatutu rai, iha sorin Governu nian, no husi sorin misaun igreja nian inklui rai privadu, tanba fatin iha gruta istóriku ida dezde tempu Portugál to’o ohin loron.
Notísia relevante:Pe. Carlos husu Autoridade RAEOA muda otél ne’ebé harii besik monumentu Lifau
António da Conçeição, nu’udar traballadór husi empreza Chenxiang Construction, rekoñese katak, empreza xineza ne’e mak sei halo reabilitasaun nu’udar projetu emerjénsia.

“Agora ami hahú uluk halo gudan, depois kontinua reabilita estrada. Kompañia nia na’in husi Oekusi-oan, ami mai hanesan simu tutan de’it, serbisu hamutuk, ami husi kompañia Xineza nian,” nia hateten.
Maibé, portavós husi kompañia Rena Junior, Ronald Pires, rejeita, la’ós fa’an maibé serbisu hamutuk, tanba timoroan mós iha kapasidade atu ezekuta projetu reabilitasaun estrada ne’e.

“Ami mai atu serbisu, la’ós fa’an fali ba sé de’it, timoroan mós hakarak kaer, Xineza sira-nia prezensa iha fatin ne’e la signifika sira mak kaer, maibé ami kolabora, ohin ne’e traballadór mak ko’alia, la’ós parte kompañia, nia mai atu serbisu, la’ós sai fali portavós atu ko’alia, ida-ne’e mak hakarak justifika, no kompañia ne’e husi Oekusi-oan,” nia klarifika.
Notísia relevante:Konstrusaun otél besik monumentu Lifau, Dom Virgílio: “Ita preokupa uitoan”
Entretantu, observasaun Jornalista Ajénsia Tatoli,I.P nota, iha terrenu empreza Chenxiang hahú halo ona eskavasaun ba fatin rai materiál, no ke’e komunidade sira-nia to’os hodi rezulta estraga plantasaun, ai-farina, marungi no seluktan.
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo




