DILI, 09 Marsu 2026 (TATOLI) – Konsellu Imprensa Timor-Leste (CITL, sigla portugés), kinta ne’e, realiza enkontru ho reprezentante mídia no asosiasaun jornalista sira ko’alia kona-ba formasaun ne’ebé sei hala’o 2026.
Diretór Ezekutivu Konsellu Imprensa de Timor-Leste, António Dias, esplika formasaun 2026 ne’e mai ho inisiativa ida-ne’ebé Primeiru-Ministru nian atu halo kapasitasaun ba serbisu jornalizmu ninian iha Timor-Leste.
“Entaun bazeia ba inisiativa ida-ne’e mak ita halo planu atu implementa ba formasaun sira ne’ebé ita haree katak adekuada atu eleva kapasidade ita-nia jornalista sira-nian iha Timor-Leste hodi hatan ba monitorizasaun ne’ebé Konsellu Imprensa halo no mós hatan ba kestaun sira ne’ebé públiku foti kona-ba ita-nia kualidade informasaun iha Timor-Leste”, Diretór Ezekutivu Konsellu Imprensa de Timor-Leste, António Dias, hateten iha salaun CI, Dili.
Ezekutivu ne’e subliña haree ba kestaun sira ne’e, CI formula sai formatu ida-ne’ebé formasaun ne’e karakter nasionál no internasionál, ida-ne’e ho objetivu ida atu loke jornalista sira-nia orizonte pensamentu ne’e atu informasaun ne’e la natón de’it ida-ne’ebé sira rona no haree husi entrevistadór sira, maibé iha kapasidade atu luku kle’an kapasidade interpreta dadus sira dijitál ne’e sai informasaun sira ne’ebé la’ós komplikadu atu públiku komprende saida mak la’o iha nasaun lihuhusi jornalista sira fó sai.
Tuir nia, kestaun seluk husi formasaun ne’e mak atu ajuda jornalista sira tanba jornalista sira mai husi era mídia tradisionál ba dijitál no agora multiplataforma, entaun atu ajuda jornalista sira atu adapta an ho jestaun multiplataforma ne’e, atu sira uza didi’ak multiplataforma ne’e ho kapasidade katak maske iha multiplataforma maibé sira iha kapasidade hakerek ne’e la lakon plataforma ida-idak ninia karakterístika.
Nia adianta, durante formasaun tópiku ne’ebé sira sei foku maka resportajen investigativu, oinsá hakerek feature ba rádiu, televizaun, jornál no online, no sei foka mós kona-ba oinsá kompriende dadus eletróniku ne’ebé iha interpreta ba serbisu jornalizmu nian oinsá mak haree situasaun agora jornalizmu iha era Intelijénsia Artifisiál (IA), uza dadus IA ne’e oinsá ho étika, no formasaun kona-ba verifiksaun faktu hodi kombate hoax sira, ida-ne’e formadór sei mai husi Indonézia.
Formadór timoroan ka nasionál sei foku ba kestaun jurídiku ninian oinsá ajuda jornalista sira iha ezatidaun atu temi termolojia sira jurídika ninian, simplifika termu sira ne’e no kompriende prosesu sira tribunál ninian ne’e ba iha prosesu kriminal sivíl, no kestaun seguransa ninian, kestaun ekonomia atu jornalista sira kompriende didi’ak saida mak makro ekonómiku no oinsá le relatóriu finanseira Estadu nian ka rejiaun ida nian.
Iha enkontru referidu reprezenta kada mídia sira mós hato’o sujestaun no rekomendasaun balu ba CI liga formasaun kona-ba formasaun ne’e loron lima de’it ida-ne’e la sufisiente ba jornalista sira atu kompriende didi’ak liuliu liga ba jornalista investigativu ninian.
Nia parte hatan, CI simu sujestaun no rekomendasaun hotu ne’ebé ohin sira rona no sira sei haree, saida mak sira bele halo, tanba ho limitasaun finanseira entaun buat balu halo agora no balun bele tau ba tinan oin.
Formasaun sira ba etapa dahuluk sei hahú entre 20-24 Abríl no husi ne’ebá sei to’o Setembru 2026. Tuir dadus totál formandu ne’ebé sei tuir formasaun kuaze 300 no kada formasaun jornalista 30 mak tuir.
Totál orsamentu ne’ebé prevee ba iha formasaun ne’e hamutuk rihun $200.
Jornalista: Arminda Fonseca
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo




