iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Iha diferensa presu entre gazolina no gazóleu – TANE Konsumidór

Iha diferensa presu entre gazolina no gazóleu – TANE Konsumidór

Presu konvustível agora daudaun iha Estasaun Eto, iha Balidi Dili, tersa (07/04).Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 14 𝐀𝐛𝐫í𝐥 𝟐𝟎𝟐𝟔 (TATOLI)- Asosiasaun Defeza Konsumidór Timor-Leste, (TANE Konsumidor) halo ona levantamentu merkadu kona-ba presu kombustível iha estasaun 23 iha Dili, rezultadu hatudu katak iha diferensa boot entre presu gazolina no gazóleu (solar).

Prezidente TANE Konsumidór, Robin, informa, tuir rezultadu levantamentu ne’e hatudu katak presu gazolina varia entre $1.33 to’o $1.50 kada litru, no gazóleu varia entre $1.45 to’o $1.65 kada litru. Diferensa ida-ne’e to’o 14%, ne’ebé konsidera boot ba produtu importante ida iha área ida de’it.

Iha média, presu gazolina besik $1.43 kada litru, no gazóleo besik $1.58 kada litru, ida-ne’e hamosu preokupasaun kona-ba konsisténsia presu no protesaun ba konsumidór sira.

Rezultadu prinsipál, estasaun balun fó presu aas liu hotu ($1.50 gazolina no $1.65 gazóleu), hatudu tendénsia grupu presu aas iha merkadu.

Iha mós estasaun balun ne’ebé fó presu ki’ik liu, to’o $1.33 kada litru ba gazolina iha área hanesan Fatuhada no Balide hatudu presu ne’ebé liu kompetitivu kompara ho área seluk.

Husi folin mina sa’e ne’e nia impaktu ba konsumidór maka diferensa presu ne’e lori kustu adisionál ba konsumidor sira, liuliu família no operadór transporte sira ne’ebé depende barak ba kombustível.

Nune’e falta informasaun klaru kona-ba presu mós halo difisil ba konsumidór atu halo desizaun di’ak.

Tuir nia, relasiona folin kombustível sa’e preokupasaun husi Tane Konsumidór mak iha falta monitorizasaun no fiskalizasaun presu, merkadu laiha kompetisaun saudavél ka ho di’ak, konsumidór sira la iha transparénsia no protesaun sufisiente.

Estabelese sistema monitorizasaun

Nune’e, Tane rekomenda ba Governu mak no parte relevante sira mak presiza estabelese sistema monitorizasaun no relatóriu presu kombustível, hasa’e transparénsia merkadu, inklui publikasaun presu semanál, reforsa fiskalizasaun atu garante kompetisaun justa no promove konsiénsia konsumidór kona-ba diferensa presu.

Nia afirma, konkluzaun mak kombustível mak produtu esensiál, no justisa iha presu importante tebes ba estabilidade ekonomia no moris di’ak ba konsumidór sira. TANE husu atu autoridade sira halo asaun lalais atu garante presu kombustível iha Timor-Leste sai transparente, kompetitivu no justu ba ema hotu.

Jornalista: Arminda Fonseca 

Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!