OEKUSI, 02 Juñu 2026 (TATOLI) – Ekipa husi Ajénsia Nasionál ba Avaliasaun no Akreditasaun Akademika (ANAAA), tersa ohin hala’o atividade re-avaliasaun no reakreditasaun institusionál akadémika faze daruak ba Dili Institute of Tecnology, Kampus Rejionál Enklave Oekusi (DITKREO), durante loron rua hodi haree direita progresu dezenvolvimentu fasilidade, rekursu umanu inklui no prosesu ensinu aprendizajen durante tinan-lima, husi 2021 to’o 2026 ne’e.
Notísia relevante:RAEOA ho DIT selebra akordu dezenvolve turizmu no kapasita rekursu umanu
Ofisiál Kualidade iha ANAAA, Paulino Saldanha, informa katak, atividade re-akreditasaun ba DITKREO ne’e regularmente, halo kada tinan-lima dala ida, faze dahuluk ANAAA avalia iha 2021.

“Ita mai reavália DITKREO ba segundu siklu ne’e, hodi ita haree ba progresu, ne’ebe maka halo ona iha tinan-lima, depois avaliadór sira husi nasionál no internasionál, sei fó rekomendasaun bazea ba progresu ne’ebe maka halo ba iha DITKREO ba buat ne’ebé seidauk halo, no planu ba oin atu halo saida? Ne’ebe, ANAAA sei follow up (atualiza) liuhusi programa anuál no prosesu relatóriu progresu anuál nian, nune’e ita bele hatene saida maka kada tinan sei halo hodi atinji ninia objetivu”, nia hateten ba Jornalista sira hafoin ramata atividade re-avaliasaun iha DITKREO Oekusi, ohin.
Tanba ne’e, nia dehan ekipa husi ANAAA nia prezensa hanesan barreira, hodi ajuda universidade liliu ensinu superiór sira, atu hasa’e kualidade liuhusi prosesu avaliasaun akreditasaun.
Notísia relevante:MESSK konsidera kampus DITKREO nu’udar referénsia ba eskola polu iha territóriu
Iha fatin hanesan, Vise-Reitór Akademika iha DIT, Aderita do Santos, hateten, objetivu husi re-akreditasaun ne’e, sei haree no sei avalia performa (dezempeñu) akadémiku iha DITKREO hafoin tinan-lima, agora atu re-avalia ba prosesu sira iha progresu oinsá.

Tanba re-avalia ne’e tantu iha hanorin, peskiza, serbisu komunitária, fasilidade administrasaun, no sistema akreditasaun iha Kampus DITKREO ne’e. Ne’ebe, presiza atu dezenvolve tan kampus ne’e, hodi bele fó benefisiu di’akba setór Edukasaun atu eduka joven nu’udar futuru ba rai ne’e.
“Tanba ne’e, DIT iha responsabilidade boot, hodi bele dezenvolve área edukasaun, liuhusi, ami sei iha prosesu atu dezenvolve di’ak liután ba kampus ne’e, nune’e komunidade sira iha RAEOA bele hetan edukasaun ne’ebe di’ak,” nia hateten.
Notísia relevante:MESSK halo inspesaun ba prosesu aprendizajén iha DITKREO
Diretór DITKREO, João Muni, reforsa tan katak, progresu ne’ebé DITKREO esforsu halo ona iha tinan-lima ne’e maka aumenta departamentu programa estudu iha DITKREO, tanba antes ne’e iha de’it departamentu rua hanesan Jestaun no Siénsia Komputadór.

Maibe iha tinan-lima ida-ne’e husi 2021 to’o 2026 ne’e, DITKREO aumenta tan departamentu rua hanesan Enjeñária Sívil no Jestaun Finansa nian.
Kona-ba rekursu umanu, nia informa, iha tinan-lima investe ba manorin sira ka dosente, husi nível edukasaun Lisensiatura (S1) kontinua ba Mestradu (S2) no Doutoramentu (S3). Nune’e mós esforsu oinsá bele hasa’e númeru estudante.
Kona-ba fasilidade iha DITKREO, nia énfaze, fasilidade, ne’ebe iha tinan nia laran, maka hanesan dezenvolve kompleta biblioteka, laboratóriu komputadór ho internet. Nune’e mós aumenta saladeaula liuhusi manutensaun, hadi’a sala sira hodi sufisiente ba ba estudante sira atu bele aprende iha fatin ne’ebé dignu.
“Tanba ne’e, horseik no ohin ekipa avaliadór sira husi Malázia, Indonézia no ekipa avaliadór nasionál sira mai halo avaliasaun iha DITKREO, maibe nia rezultadu depois maka rona no haree. Ne’ebé, ha’u apresia tanba ho avaliasaun ne’e, bele iha hanoin foun no rekomendasaun balun tan, saida maka presiza hadi’a tan, iha tinan-lima oin mai,” nia hateten.
Notísia relevante:DIT RAEOA-KOICA inaugura laboratóriu komputadór fasilita kursu gratuita
Entretantu, DITKREO iha Fakuldade rua hanesan Jestaun Negósiu no Siénsia Enjeñaria, iha Departamentu haat (4), maka hanesan Departamentu Konstrusaun Sívil, Siénsia Komputadór, Jestaun Jerál no Jestaun Finansa ho totál estudante hamutuk ema na’in-296
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo




