DILI, 17 Juñu 2026 (TATOLI)–Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), Kuarta ne’e, asegura ona indianu na’in-rua hanesan jerente ba empreza Simrn Kour Vijay Enterprise, Lda, ne’ebé bosok traballadór indianu na’in-33 hodi mai serbisu iha Timor-Leste.
Portavós PNTL, Superintendente Xefe Polísia João Belo dos Reis, haktuir, ohin dadeersan simu denúnsia husi sidadaun Índia sira kona-ba problema ne’ebé sira enfrenta, katak sira sai vítima ba promesa balun husi maluk indianu sira, katak sei fó serbisu ba sira iha Timor-Leste.
“Sira konsege mai to’o iha Timor-Leste, maibé sira la hetan serbisu no sira-nia moris susar liután. Ho ida-ne’e, PNTL liuhusi Diresaun Servisu Investigasaun Kriminal (DSIK) halo hela identifikasaun ba sidadaun Índia hamutuk na’in-33. Husi informasaun sira ne’ebé mak iha posibilidade sira ne’e suspeita ba iha vítima tráfiku umanu,” Portavós PNTL relata iha ninia iha knaar fatin, Kaikoli.
PNTL daudaun ne’e kontinua halo identifikasaun no halo protesaun ba ema na’in-33.
“Ohin ita hahú identifikasaun ba sira no daudaun ita mós husu ona asisténsia ba Komisaun Nasionál Tráfiku Umanu ninia para bele fasilita buat ruma ba sira no fó seguransa ba sira. Ita asegura hela indianu na’in-rua ne’ebé suspeitadu ba bosok lori sira mai ne’e,” nia akresenta.
Notísia relevante : PNTL detein bangladeza na’in-rua suspeitadu envolve krime tráfiku umanu
Autoridade Seguransa sei investiga kle’an kona-ba ema ne’ebé envolve lori sidadaun Índia sira mai iha Timor-Leste no sei verifika mós kona-ba modus opera sira.
“Tuir sira-nia informasaun, ema na’in-rua ne’ebé lori sira mai iha Timor-Leste ne’e, ita bolu ona balun, depois balun sei bolu tan mai, informasaun klaru ita sei halo identifikasaun hafoin aprezenta ba Ministériu Públiku,” Portavós katak.
Tuir informasaun inisiál, katak empreza halo promesa ba sidadaun sira ne’e atu mai serbisu iha Timor, depois promesa ne’e la atinje tuir saida mak hato’o iha ne’ebá.
“Ita sei husu asisténsia husi parte Servisu Migrasaun depois ita sei aprezenta ba Ministériu Públiku, sé mak bele fó asisténsia ba kazu ne’e ita serbisu hamutuk hodi ke’e informasaun detallu. Ita sei komunika mós ba parte relevante sira ne’ebé hanesan komisaun ne’ebé toma konta kona-ba tráfiku umanu iha Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) no sei komunika sira-nia Embaixada iha ne’e atu sira bele hatene no fó asisténsia,” Superintendente Xefe Polísia João Belo, dehan.
Tuir informasaun husi vítima sira katak, empreza ne’e mai husi Índia, nune’e Autoridade Seguransa bolu jerente na’in-rua no konsege hetan informasaun kona-ba prosesu hotu. Bainhira iha prova hatudu iha indísiu ba tráfiku umanu mak sei prosesu ba oin.
Iha fatin hanesan, vítima Kamal husi Índia, haktuir, empreza ne’ebé sira tuir ne’e husu sira karik hakarak serbisu iha Timor-Leste bele hatama osan ba jerente ne’e ho montante entre $3.000 to’o $5.000 ba ema ida.
Nune’e, sira konsege hatama osan no to’o duni Timor maibé rezultadu sai oin seluk.
“Bainhira ami to’o fatin, nia foti hotu ami-nia pasaporte no nia dehan atu haruka ba Embaixada para simu ami-nia lisensa serbisu. Nune’e, ami halo tuir maibé realidade ami sai vítima no ami-nia moris sai susar liután tanba ami osan laiha atu hola hahán ruma atu han,” vítima konta sai.
Nia dehan tan, ajente sira promesa ba sira katak sira sei serbisu iha empreza boot ida iha sidade Dili, maibé bainhira to’o iha fatin sira la haree mákina serbisu.
Sidadaun estranjeiru sira ne’e tama iha Timor-Leste iha loron la hanesan, balun mai uluk iha fulan-rua liubá serbisu iha Metinaru no balun hela iha Bekora seidauk hetan serbisu, nune’e sira sente situasaun la seguru no halo denúnsia ba Autoridade Seguransa.
Jornalista : Natalino Costa
Editora : Julia Chatarina




