iklan

OEKUSI

MLTL kapasita profisionál saúde Oekusi atu trata pasiente lepra ho seguru

MLTL kapasita profisionál saúde Oekusi atu trata pasiente lepra ho seguru

MLTL serbisu hamutuk ho Diresaun Serbisu Rejionál Saúde RAEOA, fasilita formasaun ba profisionál saúde sira iha Oekusi atu mellora atendimentu ba pasiente lepra sira ho seguru. Imajen TATOLI/Abílio Elo Nini

OEKUSI, 22 Jullu 2026 (TATOLI) – Misaun Lepra Timor-Leste (MLTL) serbisu hamutuk ho Diresaun Serbisu Rejionál Saúde Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA), fasilita formasaun ba profisionál saúde sira iha Oekusi atu mellora atendimentu ba pasiente lepra sira ho seguru.

Jestora Projetu Misaun Lepra Timor-Leste, Pasquela Apriana da Silva, hateten katak formasaun refreshing training ka formasaun atualizada ne’e importante ba pesoál saúde sira, atu kapasita no hasa’e sira-nia koñesimentu hodi hatene di’ak liután kona-ba jestaun ba kazu lepra, nune’e bele fó tratamentu ida-ne’ebé dignu, loos no integradu.

“Kauza husi moras lepra ne’e mai husi bakteria, dalabarak komunidade sira ninia intendementu katak moras ne’e, moras malisan, maibé loloos ne’e moras lepra nia kauza mai husi husi kutun ka baktéria ida, ne’ebe hanaran Mycobacterium leprae,” nia hateten iha salaun IADE Oekusi, ohin.

Mycobacterium leprae (ka M. leprae) nu’udar baktéria ka kutun ida-ne’ebé sai kauza prinsipál ba moras lepra (koñesidu mós ho naran hanseníase).

Nia hateten, formasaun ne’e realiza durante loron rua, no ekipa tékniku husi Misaun Lepra Timor-Leste sei fasilita matéria prinsipál sira ne’ebé ho relasaun direta ho moras lepra nian de’it.

Iha fatin hanesan, Diretora Serbisu Rejionál Saúde Oekusi, Odete Amado Martins, informa katak formasaun refreshing training ne’e ho alvu ba profisionál saúde sira hanesan parteira, enfermeira no enfermeiru, inklui pontu vokál sira mai husi Ospitál Referál, sentru saúde sira inklui postu saúde.

Diretora Serbisu Rejionál Saúde Oekusi, Odete Amado Martins. Imajen TATOLI/Abilio Elo Nini

“Rekursu sira-ne’e maka serbisu no detekta moras lepra iha baze, nune’e bele halo tratamentu sedu ba pasiente sira, tanba ita haree katak moras lepra ne’e, hanesan moras ida, sai hanesan dezafiu boot ba iha saúde públika no ita mós rejista ona moras lepra. Ne’ebé, espera ho formasaun ne’e atu hametin konesimentu ba pesoál saúde sira kona-ba moras lepra, nune’e bele deteta sedu,” nia hateten.

Nia esplika, ho formasaun ne’e, hanesan refreshing de’it durante loron rua, tanba pesoál saúde sira iha ona koñesimentu antes, “maibe ohin mai halo refreshing hodi fó hanoin fila-fali, nune’e sira labele haluha standar protokol (padraun protokolu) sira-ne’ebe hatene antes ona ne’e, nune’e bele kontinua hala’o serbisu iha terrenu,” nia afirma.

Entretantu tuir dadus husi Diresaun Serbisu Rejionál Saúde Oekusi rejista ona kazu lepra hamutuk 30, maibé balun rekupera ona, no balun sei kontinua halo tratamentu intensivu no hetan monitorizasaun regulár husi responsavel programa iha sentru saúde sira.

Enkuadramentu legál no dadus relevante

  • Baze legál: Atividade deteksaun no tratamentu moras lepra ne’e harii iha Lei do Saúde (Lei N.º 10/2004, 29 Dezembru), ne’ebé estipula direitu populasaun nian ba kuidadu saúde ho kualidade no obriga Estadu atu foti medida prevensaun no kontrolu ba moras hada’et sira. Alem de ne’e, asaun sira-ne’e aliña ho Manual Nasionál Zero Lepra husi Ministériu Saúde no orientasaun téknika husi Organizasaun Mundiál Saúde (OMS).
  • Karakterístika no tratamentu: Tuir padraun médiku nasionál, lepra ka hanseníase hanesan moras krónika ida-ne’ebé afeta kulit no nervu perifériku sira. Se deteta sedu, moras ne’e bele kura ho fasil liuhusi pakote ai-moruk Multidrug Therapy (MDT) ne’ebé Ministériu Saúde fó gratuitu iha fasilidade saúde sira.
  • Prevensaun ba defisiénsia: Detesaun tarde sai dezafiu boot tanba bele hamosu defisiénsia fízika iha liman, ain, ka matan. Tan ne’e, formasaun refreshing ne’e krusiál atu hasa’e screening (rastreiu) iha baze.

Notísia relevante: https://tatoli.tl/2025/01/28/mltl-husu-hapara-estigma-sosial-hasoru-pasiente-lepra/

Jornalista: Abílio Elo Nini

Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!