Top

TL sei sai uma-na’in ba reuniaun Komité Rejionál OMS iha rejiaun Sudeste Aziatiku

Ministra Saúde, Elia dos Reis Amaral.Imajen Tatoli/Egas Cristovao

DILI, 12 Agostu 2026 (TATOLI)—Ministra Saúde, Elia dos Reis Amaral, informa iha fulan oin (Setembru) ne’e Timor-Leste liuhusi Ministériu Saúde sei sai uma-na’in ba reuniaun rejiaun Komité Rejionál Organizasaun Mundiál Saúde iha Rejiaun Sudeste Aziátiku (OMS-SEARO) ba dala 79.

“Kona-ba reuniaun rejiaun Komité Rejionál Organizasaun Mundiál Saúde ba Rejiaun Sudeste Aziátiku (OMS-SEARO) ba da-79 ne’ebé mak sei realiza iha tempu badak. Ministériu Saúde prevee ona orsamentu  ba eventu refere mais rihun $500 ho komfirmadu katak dirijente husi Organizasaun Saúde Mudiál sei partisipa iha enkontru ne’e,” Ministra Saúde Élia dos Reis Amaral ba Jornalista sira iha hafoin partisipa reuniaun Konsellu Ministru iha Palásiu Govenu, ohin.

Nia esplika, bainaka balun husi internasionál liuliu boot husi Organizasaun Saúde Mudiál, doutór Tedros Adhanom Ghebreyesus konfirmadu atu mai TL ho mós Ministru Saúde sira seluk husi nasaun 10 hanesan Bangladesh, Bhutan, Republika Demkratika Populár Korea (Korea do Norte), India, Maldivas, Myanmar, Nepal, Sri Lanka, Tailándia inklui TL.

Nune’e mós Diretór Jerál sira husu Jenebra ne’ebé mak durante ne’e apoiu másimu oinsá bele Kombate ba moras Tuberkuloze, HIV-SIDA no Lepra.

“Kona-ba preparasaun ne’e, daudaun tama ona ba 80%. Tempu badak Ministériu Saúde hamutuk ho Organizasaun Saúde Mudiál sei halo simulasaun atu nune’e bele intensifika ba iha preparasaun ba iha SEARO nia iha Timor-Leste, tanba  fatin ne’ebé ita prepara mak sei realiza iha CCD,” nia dehan.

Nia afirma, Governu sei halo abertura iha CCD, depois kontinua halo iha Palm Spring, depois jantar primeiru ne’ebé mak ho bainaka sira-ne’e iha Palásiu Nobel Lahane, sei jantar hamutuk ho bainaka sira-ne’ebé mai iha TL no komvidadu espesial balun.

Nia informa, eventu ne’e rasik sei realiza durante loron tolu hahú husi loron 07 to’o 09 fulan Setembru tinan 2026.

Komité Rejionál SEARO mak órgaun governasaun prinsipál OMS nian ba Rejiaun Sudeste Aziátiku. Komité ne’e halibur reprezentante husi nasaun membru sira atu diskute no foti desizaun kona-ba polítika saúde, prioridade programa, sistema saúde, no resposta ba dezafiu saúde komún iha rejiaun.

Reuniaun Komité Rejionál realiza kada tinan no bele aprova rezolusaun no desizaun ne’ebé orienta servisu OMS iha tinan sira tuir mai.

Reuniaun ne’e sei halibur Ministru Saúde, ofisiál senior saúde, delegasaun husi nasaun membru sira, no reprezentante OMS no parseiru sira. Nune’e, enkontru ne’e sai oportunidade importante atu Timor-Leste hasoru diretamente lideransa saúde husi nasaun sira iha Rejiaun Sudeste Aziátiku.

Ministra Saúde mak responsavel polítiku prinsipal husi Timor-Leste iha preparasaun no organizasaun ba enkontru ne’e. Iha 15 Abril 2026, Ministra Élia aprezenta ba Konsellu Ministru kona-ba preparasaun Timor-Leste ba 79.º Sesaun.

Preparasaun ne’e hatudu katak Ministériu Saúde no Governu Timor-Leste konsidera enkontru ne’e hanesan prioridade importante iha kooperasaun saúde rejionál. Ida-ne’e aumenta Timor-Leste nia vizibilidade internasionál iha área saúde no fó oportunidade ba Timor-Leste atu partilla esperiénsia no rezultadu saúde ho nasaun sira seluk.

Ida-ne’e mós haforsa kooperasaun rejionál kona-ba prevensaun no kontrolu moras no ajuda Timor-Leste buka solusaun hamutuk ba dezafiu hanesan emergénsia saúde, mudansa klimátika, moras transmisível no la’ós transmisível, rezisténsia antimicrobiana, no Universal Health Coverage.

Fó oportunidade atu atrai apoiu tékniku, kooperasaun no parseria husi OMS no nasaun membru sira tanba reuniaun ne’e sei ajuda haforsa kooperasaun rejionál, hadi’a sistema saúde no resposta ba dezafiu komún.

Timor-Leste sai membru OMS iha 2002 no sai membru OMS-SEARO iha 2003. Timor-Leste mós iha esperiénsia ona atu sai anfitriaun ba reuniaun Komité Rejionál, iha 2015, Timor-Leste simu 68.º Sesaun Komité Rejionál SEARO iha Díli.

Timor-Leste iha rezultadu importante sira-ne’ebé bele sai parte husi diskusaun rejionál. Ezemplu boot ida mak iha 24 Jullu 2025, OMS sertifika Timor-Leste hanesan nasaun livre husi malária, depois de transmisão lokal lakon ona durante tinan tolu ka liu. Timor-Leste sai nasaun datoluk iha Rejiaun Sudeste Aziátiku ne’ebé hetan sertifikasaun livre husi malária, depois Maldivas no Sri Lanka.

Iha área seluk, Timor-Leste mós kontinua haforsa imunizasaun, resposta ba emergénsia saúde, telemedisina, One Health, kontrolu TB/HIV, nutrisaun no sistema saúde primária. OMS no Ministériu Saúde kontinua servisu hamutuk iha área sira-ne’e.

Sesaun Komité Rejionál OMS-SEARO 79.º la’ós de’it reuniaun ordinária ida. Ba Timor-Leste, ida-ne’e oportunidade estratéjika atu hatudu kapasidade nasaun nian, partilla progresu iha setór saúde, hametin relasaun ho nasaun sira iha rejiaun no buka kompromisu hamutuk atu hadi’a saúde no bem-estar populasaun.

Ho Timor-Leste sai uma nain iha 7–9 Setembru 2026, Ministériu Saúde iha responsabilidade importante atu asegura preparasaun di’ak, koordenasaun interministerial, kooperasaun ho OMS no organizasaun lojístika no téknika ba delegasaun internasionál sira.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór        : Cancio Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!