Timor-Leste hahú dezenvolve kuadru legál salvaguarda nukleár ho apoiú EUA

DILI, 09 Setembru 2026 (TATOLI)–Governu Timor-Leste hahú dezenvolve Kuadru Legál no Regulatóriu Salvaguarda Nukleár liuhusi workshop ne’ebé hala’o iha edifísiu Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Dili, kuarta (09/09) ne’e.
Eventu ne’e hetan apoiu husi Departamentu Enerjia Estadu Unidu Amérika (EUA), Administrasaun Nasionál Seguransa Nukleár no Programa Internasionál Envolvimentu Salvaguarda Nukleár.
Diretora-Jerál ba Assuntu Multilateral iha Ministériu Negósiu estranjeiru no Kooperasauan (MNEK), Sebastiana Barros, hateten workshop ne’e importante hodi hametin governasaun di’ak no asegura uzu pasífiku ba siénsia no teknolojia nukleár.
“Ita-nia parseria reflete responsabilidade ida ne’ebé fahe no objetivu komún ida: atu harii kapasidade nasionál ne’ebé permite atu komprende, planeia no implementa ezijénsia sira salvaguarda nian,” Sebastiana hateten iha nia diskursu.
Sebastiana subliña katak kompromisu Timor-Leste ba naun-proliferasaun nukleár kle’ur ona.
Nia temi katak Timor-Leste adezaun ba Tratadu Naun-Proliferasaun iha 2003, no nu’udar Estadu Partisipante ba Tratadu Proibisaun Arma Nukleár.
Iha Setembru 2024, Timor-Leste nia Akordu Salvaguarda Komprensivu ho Ajénsia Internasionál Enerjia Atómika, AIEA, tama ona iha vigór hamutuk ho Protokolu Kuantidade Ki’ik no Protokolu Adisionál.
“Ami-nia aplikasaun ba membru Ajénsia nian, molok Konferénsia Jerál AIEA nian iha fulan ida-ne’e, mak espresaun ida tan ba kompromisu ne’ebá,” nia afirma.
Nia dehan, akordu sira-ne’e lori obrigasaun konkreta ne’ebé tenke tradús ba lei nasionál, mandatu institusionál no prosedimentu ne’ebé funsionáriu públiku sira bele aplika.
“Implementasaun salvaguarda sira la’ós responsabilidade instituisaun ida de’it nian. Ida-ne’e maka empreendimentu governu nian tomak,” nia subliña.
Sebastiana mós esplika katak iha momentu Timor-Leste sai ona Estadu-membru ASEAN ba dala sanulu-resin-ida iha Outubru 2025, presiza enkuadramentu ne’ebé koerente, efikás no implementavel.
“Enkuadramentu legál ida tenke sai liu fali kumprimentu obrigasaun ida. Ida-ne’e tenke sai matadalan prátiku ida ba ita-nia instituisaun sira nia serbisu loroloron nian,” nia dehan.
Durante loron rua, partisipante sira sei foka ba pontu prinsipál tolu hanesan halo balansu ba estatutu atuál kuadru lejizlativu no institusionál ne’ebé relasiona ho salvaguarda sira, troka esperiénsia no prátika di’ak husi nasaun seluk iha dezenvolvimentu lei salvaguarda no diskute aprosimasaun hodi haforsa redasaun lejizlativa nasionál ne’ebé aliña ho mekanizmu governasaun Timor-Leste nian.
Nia konklui katak harii kapasidade tenke pasu ba pasu, husi rekoñesimentu ezijénsia to’o ba promulgasaun no implementasaun ho pesoál treinadu sira.
Jornalista : Hortêncio Sanchez
Editór : Cancio Ximenes

