Ajénsia Notisioza sanulu husi Ázia-Pasífiku hametin rede no inovasaun Intelijénsia Artifisiál

DILI, 16 Setembru 2026 (TATOLI) – Ajénsia Notiosioza sanulu hosi rejiaun Ázia-Pasífiku, ne’ebé unidu iha konsórsiu AsiaNet nia okos, hametin kolaborasaun iha sira-nia rede no dudu inovasaun bazeia ba intelijénsia artifisiál (IA) hodi hasa’e kompetitividade no rezolve paizajen ne’ebé evolui hosi indústria mídia globál.
Inisiativa ida ne’e hanesan rezultadu ida husi reuniaun konsellu administrasaun AsiaNet ne’ebé hala’o iha Singapura iha Tersa-feira (15 Setembru). Rede AsiaNet kompostu husi ANTARA (Indonézia), Kyodo News (Japaun), Xinhua (Xina), Yonhap News Agency (Koreia Súl), Bernama (Malázia), Dataxet (Tailándia), United News of Bangladesh (Bangladesh), Press Trust of India (Índia), Vietnam News Agency (Vietname), no MediaNet (Austrália), ne’ebé sai hanesan operadór.
Benny Siga Butarbutar, Diretór Ezekutivu ANTARA (ajénsia notísia nasionál Indonézia nian), hatete katak hametin kolaborasaun sai hanesan buat ida ne’ebé maka importante liután iha avansu teknolójiku sira nia leet—inklui AI—ne’ebé maka lori mudansa lalais iha indústria mídia nian.
“Efisiénsia operasionál esensiál ba AsiaNet atu sai relevante no sustentável nafatin. Maibé, efisiénsia labele hamate kapasidade inovasaun hosi ajénsia notísia individuál sira, inklui iha utilizasaun AI. Ho estrutura ida ne’ebé efisiente liu, membru ida-idak hetan duni ámbitu boot liu atu dezenvolve servisu no solusaun sira ne’ebé hatán ba nesesidade merkadu nian,” dehan Benny.
Tuir Benny, AsiaNet nia forsa mós iha nia rede ajénsia notísia nasionál sira, ne’ebé iha kredibilidade no asesu ne’ebé luan ba ekosistema mídia sira hosi sira-nia nasaun ida-idak.
“AsiaNet vantajen úniku ida ne’ebé susar atu replika, ne’ebé mai hosi ninia rede ajénsia notísia nasionál sira iha nasaun oioin. Tanba ne’e, ita tenke prezerva forsa rede ne’e nian enkuantu simultaneamente dudu inovasaun hodi hasa’e kompetitividade AsiaNet nian,” nia hateten.
Kei Matsumura, Xefe-Editór Kyodo News nian, apoia transformasaun ida-ne’e hanesan dalan ida atu asegura sustentabilidade enkuantu loke oportunidade sira ba kreximentu negósiu AsiaNet nian.
“Durante tinan hirak-ne’e, AsiaNet harii ona rede ida ne’ebé forte no parseria ne’ebé sólidu. Ami hein katak transformasaun ida ne’e sei sai hanesan fundasaun ba AsiaNet atu kontinua buras, habelar oportunidade negósiu, no hamosu valór ne’ebé boot liután ba membru sira hotu,” dehan Matsumura.
Membru sira mós apoia MediaNet atu kontinua opera AsiaNet, uza modelu servisu ida ne’ebé fleksivel liu no fleksivel liu. MediaNet sei kontinua hala’o funsaun esensiál sira, inklui jestaun plataforma, koordenasaun distribuisaun, servisu finanseiru no komunikasaun ho parseiru internasionál sira.
CEO MediaNet Bruce Davidson espresa agradesimentu ba membru sira nia apoiu, enkuantu subliña mós MediaNet nia abertura ba sujestaun sira hodi hadi’a modelu operasionál.
“Ami agradese tebes ba konfiansa no apoiu ne’ebé ajénsia notísia asosiadu sira hatudu ona ba MediaNet hodi mantein operasaun sira AsiaNet nian. Iha tempu hanesan, ami nakloke tomak ba input husi membru hotu-hotu atu asegura katak modelu servisu ne’ebé agora daudaun dezenvolve hela sai efisiente no relevante liután, hodi fó benefísiu tanjível ba rede,” dehan Bruce.
Detallu sira hosi modelu foun sei hadi’a liután, kobre estrutura, nível servisu, mekanizmu komunikasaun, no modelu negósiu sira ne’ebé fleksivel liután. Membru sira mós diskute kona-ba hala’o períodu julgamentu ida molok implementasaun kompletu ba mekanizmu foun.
Transformasaun ida-ne’e hakarak atu prezerva marka no rede AsiaNet nian—no mós asesu ba ajénsia notísia nasionál sira—enkuantu estabelese estrutura negósiu ida ne’ebé efisiente no sustentável liu iha paizajen mídia no komunikasaun globál ne’ebé evolui beibeik.

