Top

Ramos-Horta sujere auditoria ba implementasaun Programa Merenda Eskolár

Merenda Eskolár iha EBF Bebonuk.

DILI, 16 Setembru 2026 (TATOLI) – Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, husu atu halo auditoria ba implementasaun Programa Merenda Eskolár (PME), hodi asegura programa ne’e fó duni benefísiu ba labarik sira, liuliu iha esforsu atu redús problema má nutrisaun iha Timor-Leste.

Nia dehan, tuir Demographic and Health Survey (DHS), oportunidade ba sobrevivénsia no dezenvolvimentu labarik sei hasoru dezigualdade, ne’ebé tenke ultrapasa.

Ba Xefe Estadu, kestaun ida-ne’e hatudu ligasaun entre saúde, pobreza, no dezenvolvimentu nutrisaun labarik nian.

Tuir dadus foun husi DHS, 45% labarik ho tinan lima mai kraik sofre stunting ka raes badak.

“Loos duni katak iha ona progresu, ita sai husi 58% iha 2009–2010 (iha 2016 maka 46%) ba 45% iha 2026. Maibé, iha ne’e mós ita tenke rekoñese katak melloria pratikamente hetan estagnasaun dezde 2016”, nia hatete iha abertura sesaun solene lejislativa dahaat, iha lejislatura daneen iha Parlamentu Nasionál.

Númeru hirak-ne’e, tuir Ramos-Horta, sai preokupasaun tanba labarik ne’ebé moris ho má nutrisaun krónika bele hasoru difikuldade boot liu iha dezenvolvimentu kognitivu, aprendizajen, produtividade no asesu ba oportunidade ekonómika sira iha futuru.

“Iha mós kontestu ida-ne’e maka ita tenke haree ba merenda eskolár. Estadu iha responsabilidade espesiál ba labarik sira ne’ebé frekuenta ita-nia eskola sira”, nia dehan.

Prezidente salienta katak bainhira Estadu disponibiliza rekursu públiku atu asegura hahán ba labarik sira, rekursu hirak ne’e tenke to’o duni ba labarik sira.

“Tanba ne’e, ha’u konsidera nesesáriu atu alo auditoria imediata no abranjente ba Programa Merenda Eskolár, ho objetivu atu identifika falla jestaun, prevene irregularidade sira, kombate kualkér forma korrupsaun no garante katak kada dolár ne’ebé aloka ba fó han labarik sira kumpre ho efetivu objetivu ne’ebé iha ona orsamentu laran”, nia afirma.

Tuir Xefe Estadu, la’ós de’it kona-ba husu labarik na’in hira maka frekuenta eskola, maibé tenke asegura katak sira aprende no hetan kompeténsia ne’ebé presiza hodi kompleta sira-nia estudu. No hetan tuirmai, oportunidade ba formasaun, empregu ka empreendedorizmu.

Horta, dehan dadus husi Sensu 2022 hatudu katak taxa alfabetizasaun ba foinsa’e sira ho idade 15 to’o 24 atinje, 87,3% iha 2022 ka kuaze joven timoroan na’in-9 hosi 10 ho 84.4% iha 2015.

Tuir nia, ida-ne’e maka progresu ne’ebé importante, maibé dadus ikus liu kona-ba foinsa’e sira konfirma mós dimensaun dezafiu ne’ebé hasoru.

Tuir Perfil Nasionál no Munisipál Juventude, ne’ebé fó sai iha-Agostu tinan ne’e, joven sira ho idade 15 to’o 24 reprezenta 21,6% hosi populasaun, ka maizumenus joven rihun 290.

“Se ita konsidera grupu idade 15 to’o 35, ita ko’alia kona-ba 38,1% husi populasaun, ka ema liu rihun 510. Realidade ida-ne’e bele nakfilak ba vantajen demográfika ne’ebé boot”, relasa.

Nia subliña katak vantajen demográfika sei bele realiza bainhira joven sira iha saúde di’ak, nutrisaun adekuada, edukasaun ho kualidade, abilidade vokasionál no dijitál, domíniu ba lian sira, no asesu ba serbisu ne’ebé dignu.

Ramos-Horta hatete katak família ne’ebé laiha rendimentu sei iha difikuldade boot liu atu asegura ai-han ne’ebé adekuada ba sira-nia oan sira.

Komunidade ne’ebé laiha asesu ba bee, saneamentu, kuidadu saúde, edukasaun no merkadu sira mós sei hasoru difikuldade boot liu atu hakotu siklu ki’ak nian.

“Tanba ne’e mak ita presiza aprosimasaun dezenvolvimentu ida ne’ebé sentradu iha ema no iha família”, nia konklui.

Notísia relevante: Governu garante implementasaun ekitativu ba programa merenda eskolár iha eskola hotu

Jornalista: Nelson de Sousa

Editora: Maria Auxiliadora

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!