Top

FONGTIL realiza workshop nasionál kona-ba promosaun direitu umanu no advokasia

Diretór Ezekutivu FONGTIL, Inocencio de Jesus Xavier. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 16 Setembru 2026 (TATOLI) – Forum ONG Timor-Leste (FONGTIL) realiza workshop nasionál ho tema “Sensibilizasaun ASEAN kona-ba Promosaun Direitu Umanu, Promove Advokasia Konjunta no Dezenvolvimentu ba Organizasaun Sosiedade Sivil iha Timor-Leste”, atu hametin koñesimentu no kapasidade organizasaun sosiedade sivil sira kona-ba direitu umanu no partisipasaun iha Asosiasaun Sudeste Aziatiku (ASEAN, sigla inglés).

Atividade ne’e realiza iha Salaun UCT, Balide, Dili, kuarta ne’e ho partisipasaun reprezentante ONG sira hosi munisípiu 12 no Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Cusse Ambeno (RAEOA), no fasilitador internasionál hosi Malázia no Singapura.

Diretór Ezekutivu FONGTIL, Inocêncio de Jesus Xavier, esplika, workshop ne’e importante atu sensibiliza organizasaun sosiedade sivil sira kona-ba promosaun direitu umanu no papél ASEAN iha apoiu ba dezenvolvimentu no kooperasaun rejionál.

Nia dehan, reprezentante ONG sira iha responsabilidade importante atu transmite informasaun relevante ba komunidade sira iha territóriu tomak, liuliu kona-ba asuntu direitu umanu, seguransa, pilár ekonómiku, konetividade no aspeitu sosio-kulturál ne’ebé ASEAN promove.

“Direitu umanu ne’e importante liu, hodi haree katak Timor-Leste no ASEAN promove duni prinsípiu direitu umanu, respeitu mútua, fó protesaun no asegura direitu umanu iha kontestu ASEAN,” nia dehan.

Nia akresenta, integrasaun Timor-Leste ba ASEAN la’ós de’it kona-ba ekonomia no kooperasaun polítika, maibé tenke fó mós atensaun ba protesaun no promosaun direitu umanu ba sidadaun sira hotu.

Kordenadór Gabinete Apoiu Sosiedade Sivil, Joaquim da Costa Freitas, esplika, FONGTIL kontinua sai parseiru estratéjiku ba organizasaun sosiedade sivil sira liuhusi apoiu institusionál, fasilita partisipasaun iha atividade rejionál no internasionál no hametin rede servisu entre organizasaun sira.

Nune’e mós FONGTIL envolve an iha esforsu atu reativa Fórum Sosiedade Sivil CPLP no apoia partisipasaun organizasaun sosiedade sivíl Timor-Leste iha eventu ASEAN hanesan ASEAN People’s Forum no Civil Society Conference.

Joaquim dehan, workshop ne’e konvida mos ativista sosiedade sivíl hosi Malázia, Gerald Joseph, ne’ebé iha esperiénsia boot iha movimentu sosiedade sivíl ASEAN, atu fahe koñesimentu no esperiénsia ba partisipante sira.

“Timor-Leste agora sai membru ASEAN, tán ne’e importante tebes atu organizasaun sosiedade sivíl sira komprende di’ak mekanizmu, oportunidade no responsabilidade sira ne’ebé  iha plataforma ASEAN,” nia dehan.

Nia hateten, integrasaun ba ASEAN lori oportunidade barak ba Timor-Leste, maibé lori mós dezafiu sira ne’ebé presiza prepara no responde ho didi’ak.

“Tama ASEAN ne’e oportunidade ida, maibé iha oportunidade laran ne’e iha mós dezafiu. Oinsá ita bele jere dezafiu sira-ne’e atubele konkista oportunidade sira ne’ebé iha ba futuru,” nia dehan.

Joaquim apela ba organizasaun sosiedade sivil Timor-Leste atu aproveita oportunidade sira ne’ebé ASEAN oferese, hametin kooperasaun ho organizasaun sira iha nasaun membru ASEAN seluk no kontinua aprende husi esperiénsia rejionál.

Workshop loron ida ne’e sai parte hosi esforsu FONGTIL atu hametin kapasidade, advokasia no partisipasaun organizasaun sosiedade sivíl Timor-Leste iha prosesu integrasaun rejionál no dezenvolvimentu sustentável iha futuru.

 Jornalista: Camilio de Sousa

Editór : Evaristo Soares Martins

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!