Top

SEKOMS: Rejime Jerál Taxa Administrativa reforsu reseita no kombate korrupsaun

Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes. Imajen TATOLI/Francisco Sony

DILI, 17 Setembru 2026 (TATOLI) – Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS), Expedito Dias Ximenes, hatete katak proposta lei númeru 29/VI(3a) kona-ba Rejime Jerál Taxa Administrativa mai ho objetivu prinsipál atu halo reforsu ba reseita doméstika no fó integridade ba kombate korrupsaun.

Expedito dehan iha ámbitu halo audiénsia públika ho Komisaun C Parlamentu Nasionál ba Asuntu Finansa Públika hodi rona opiniaun sira kona-ba proposta lei ne’e.  Audiénsia ne’e mós partisipa husi entidade sira hanesan Ministériu Prezidénsia Konsellu Ministru (PCM, sigla portugés), Ministériu Justisa (MJ), Ministériu Transporte Komunikasaun (MTK), Ministériu Obra Públika (MOP), no Ministériu Saúde.

Nia dehan diploma ne’e bazeia ba ba artigu 144 númeru 2 Konstituisaun, ne’ebé ko’alia kona-ba prinípiu legalidade tributária. “Tanba nia mós garante taxa hothotu ne’ebé tenke iha baze legál no proporsionál no kustu serbisu nian”, nia hatete.

Nia esplika katak, iha setór komunikasaun sosiál, SEKOMS iha responsabilidade haree kona-ba emisaun lisensa, rejistu ba órgaun komunikasaun sosiál, emisaun sertidaun no atribuisaun karteira profisionál ba jornalista, inklui taxa prestasaun servisu.

“Diploma ne’e sei fó impaktu direitu ba iha responsabilidade foun ba ami”, dehan.

Kona-ba artigu 16 no 18, ne’ebé ko’alia kona-ba kriasaun no autorizasaun taxa, nia hatete katak dispozisaun hirak ne’e sai nu’udar instrumentu legál ba kriasaun taxa foun iha setór komunikasaun sosiál. Tuir nia, taxa foun sira tenke kria liuhusi dekretu-lei, enkuantu valór no atualizasaun taxa sira sei aprova liuhusi dekretu Governu.

Nia fó ezemplu katak reseita ne’ebé Rádiu Televizaun Timor-Leste, Empreza Públika (RTTL, E.P) rekolla durante ne’e bazeia ba dekretu Governu.

“Kona-ba estudu ekonómiku-finanseiru iha artigu 17, antes atu kria ka altera taxa ruma, SEKOMS tenke prepara estudu fundamensaun ekonomia-finanseira no halo avaliasaun impaktu regulatóriu valór taxa nian labele liuhusi kustu servisu ne’ebé presta ba benefísiu partikulár ne’ebé nia hetan”, governante ne’e esplika.

Tuir nia, proposta lei artigu 11, Expedito hatete, tuir prinsípiu publisidade no legalidade, taxa hothotu tenke públika obrigatoriamente iha Jorná Rrepúblika.

Tuir nia, diploma ne’e mós estabelese katak taxa ne’ebé públika tuir lei labele kobra husi entidade públika sira. “No iha artigu 47, ami haree katak órgaun tutela sei iha prazu loron 180 husi data ne’ebé lei ne’e tama vigór atu halo reavaliasaun no adekuasaun normativa ba taxa administrativa hotu ne’ebé atualmente vigora iha setór komunikasaun sosiál”, nia realsa.

Expedito afirma katak, husi perspetiva jerál SEKOMS, diploma ne’e iha prinsípiu legál no mós iha implikasaun prátika iha setór komunikasaun sosiál.

Nia mós refere ba prinsípiu ekivalénsia iha artigu 5 no sujere katak valór taxa labele hamoos impaktu me’ebé bele prejudika setór komunikasaun sosiál, labele aas liuhusi kustu reál servisu nian no labele uza taxa ho objetivu atu buska lukru esesivu.

Aleinde ne’e, kona-ba prinsípiu proporsionalidade iha artigu 4, Sekretáriu Estadu ne’e dehan implementasaun taxa tenke konsidera kapasidade finanseira no impaktu sosiál ba meiu komunikasaun sosiál sira.

Nia subliña kona-ba dispozisaun iha artigu 22 kona-ba izensaun no redusaun, ne’ebé fó posibilidade atu fó izensaun ba órgaun komunikasaun sosiál nsira e’ebé prova katak sira hasoru insufisiénsia ekonómika no sira-nia Natividad kumpre interese públiku.

“Ho prespetiva jenérika ida-ne’e, ami tau prinsípiu legál ho implikasaun prátika meiu komunikasaun sosiál karik bele ajuda deputadu sira iha diskusaun”, nia salienta.

Nia mós responde ba pergunta deputadu sira kona-ba RTTL nu’udar empreza públika ne’ebé rekolla reseita tuir dekretu-lei 42/2008, ne’ebé transforma RTTL husi servisu informasaun ba iha empreza públika.

Expedito esplika katak durante hala’o servisu públiku, RTTL la kobra taxa administrative, maibé arrekada reseita liuhusi publisidade no prestasaun servisu profisionál, hanesan halo tranzmisaun direta ba kliente sira ne’ebé halo pedidu.

Nia mós dehan Ajénsia Notisioza Timor-Leste Tatoli, Institutu Públiku, iha responsabilidade atu presta servisu informasaun públiku, no nia reseita bazeia de’it ba atividade sira ne’ebé inklui planu negósiu, maski reseita ne’e la barak hanesan institutu públiku sira seluk.

Nia dehan, eseita ne’ebé Tatoli bele rekolla kada tinan liuhusi publisidade iha portál Tatoli, pagamentu liuhusi transferénsia bankária ba konta Tatoli. Dapois, parte finansa halo rekonsiliasaun bankária direta ba konta Estadu.

“Diferensa ho RTTL hanesan empreza públika, nia rekoilla reseita, maibé la direta ba konta Estadu, maibé bainhira nia uza reseita ne’ebé iha tenke iha aprovasaun husi membru Governu tutela ho Ministra Finansa”, nia konklui.

Jornalista: Nelson de Sousa

Editora: Maria Auxiliadora 

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!