Top

MS kompromete atu rezolve problema rekursu umanu iha setór saúde

Ministra Saúde, Élia António de Araújo dos Reis Amaral. Foto/ Tatoli

DILI, 16 Setembru 2026 (TATOLI)—Ministra Saúde (MS), Elia dos Reis Amaral, kompromete atu resolve problema rekursu umanu iha setór saúde tanba nia rekoñese katak iha Ministériu Saúde ne’e rekursu umanu sei nafatin sai problema.

“Agradese ba observasaun husi Primeiru-Minustru Kay Rala Xanana Gusmao kona-ba setór saude sei iha problema mak ita hotu-hotu akompaña. Dahuluk mak ita haree ba rekursu umanu no halo mós kapasitasaun no daruak mak ita haree ba fasilidade saúde. Ekipamentu sira-ne’ebé mak atu favorese ba iha komplikadu no ba mós servisu sira-ne’ebé mak ita-nia rekursu umanu sira halo iha terenu ida-ne’e mak prinsipál. Aumezmu tempu, ita hatene katak ho situasaun sira-ne’ebé mak afeta ba global. Se ita halo ezersisiu entaun afeta maka’as ba ita-nia saúde,” Ministra Saúde, Elia dos Reis Amaral, hatetem ba jornalista sira hafoin partisipa Konsellu Ministru iha Palásiu Govenu, ohin.

Nia haktuir, kada tinan Governu kontinua haruka profisionál saúde sira ba iha nasaun sira hodi hasai kursu espelizada sira.

“Ita-boot sira haree, orsamentu ne’ebé mak aloka. Ita agradese, tinan-tinan ba Ministériu Saúde, ba iha rekursu umanu tanba Governu da-sia (IX) fó ona bolsa estudu estudante sira, ba medisina sira foti espesializaadade iha nasaun oioin, totál hamutuk 100, na’in ba foti pos-graduasaun no balun ba foti medisina espesilidade iha tipu-tipu oioin. Ida-ne’e sai investimentu ida-ne’e mak nunu Governu halo,” nia dehan.

Nia relata, investimentu seluk ne’ebé mak Ministériu Saúde halo mak kona ba fasilidade saúde sira iha Timor-Leste, maibé ida liu husi prosesu ida.

Ko’alia kona-ba fasilidade saúde ne’e prosesu, hanesan ai-han ne’ebé mak nutrituvu no halo ezersisiu fízika no labele hanoin negativu ba ema seluk.

Antes ne’e, Primeiru-Ministru Kay Raya Xanana Gusmao rekoñese tuberkuloze, mánutrisaun, mortalidade inan no oan nomós moras la hada’et kontinua sai dezafiu boot ba Timor-Leste.

“Maske nune’e, Governu rekoñese dezafiu sira sei iha nafatin, hanesan Tuberkuloze, mánutrisaun, mortalidade inan no oan, no aumenta moras la hadaet nian kontínua iha,” Primeiru Ministru, Kay Raya Xanana Gusmao. dehan iha CCD.

Nia hateten, maske servisu saúde públiku gratuitu maibé família iha suku sira sei hasoru difikuldade ba transporte no tempu.

Programa Integrado de Saúde ne’ebé ami halo agora, nia objetivu mak atu lori servisu besik-liu ba komunidade no promesa ne’e tenke kontinua ho kuidadu primáriu ne’ebé di’ak no ligasaun ho ospitál sira.

PM mós afirma, importánsia lideransa komunitária iha suku no aldeia, inklui igreja no voluntáriu saúde sira hodi lori servisu ba ema-ne’ebé dala barak haluha.

Maske servisu saúde públiku gratuita, família sira iha área dook sei hasoru viajen naruk, kustu transporte no tempu ne’ebé presiza atu hetan atendimentu.

PM mós defende katak bainhira ema to’o iha fasilidade saúde, tenke hetan atendimentu oportunu ho pesoál ne’ebé apropriadu, ai-moruk no ekipamentu ne’ebé disponivel.

Programa Integradu Saúde hanesan mekanizmu importante atu lori servisu saúde besik liu ba komunidade, maibé nesesidade atu hametin kuidadu primáriu no ligasaun efetivu entre sentru saúde no ospitál.

Tanba kestaun rekursu umanu ba saúde mós sai parte importante, tanba ne’e apela ba nasaun sira atu hametin formasaun profisionál saúde, apoiu ba traballadór sira iha fatin servisu no kria oportunidade atu sira serbí iha área sira-ne’ebé presiza liu.

PM enkoraja kooperasaun entre instituisaun formasaun no ospitál, inklui mentoria, troka koñesimentu no apoiu ba servisu espesialista sira atu hametin kapasidade nasionál no koñesimentu ne’ebé fahe iha Komité Rejionál OMS tenke to’o ba sentru saúde no diretamente ba pasiente.

Nune’e mós PM Xanana apela atu tuberkuloze kontínua sai prioridade, ho diagnóstiku lalais, tratamentu efetivu no apoiu ba pasiente sira atu kompleta tratamentu lahó diskriminasaun.

Ba moras la hada’et, nia defende prevensaun hanesan parte husi moris loro-loron, inklui ai-han saudável, atividade fízika, hamenus tabaku no uza álkol ne’ebé prejudisiál, diagnóstiku sedu no tratamentu ne’ebé fiável, husu atu saúde mentál trata ho seriedade no kompaixaun hanesan moras fíziku.

Tanba ne’e, PM Xanana hateten, saúde mós depende ba kondisaun sosiál inklui nutrisaun, bee seguru, saneamentu no edukasaun. Nia konsidera protesaun ba inan, bebé foin moris no adolesente hanesan investimentu ba futuru.

“Ministériu Saúde tenke servisu hamutuk ho setór finansa, edukasaun, agrikultura, bee, infraestrutura no ambiente, haree teknolojia, saúde dijitál, diagnóstiku no intelijénsia artifisiál hanesan oportunidade atu lori koñesimentu no presiza saúde ba komunidade,” nia dehan.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór        : Cancio Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!