Top

Portu Qinzhou hametin komérsiu Xina no ASEAN

Delegasaun jornalista husi nasaun ASEAN vizita Beibu Gulf Smart Port Inovation Center. Foto/Tatoli, Arminda Fonseca

QINZHOU, 16 Setembru 2026 (TATOLI) – Portu Qinzhou sai sentru estratéjiku ida ba konetividade komérsiu entre Xina no ASEAN, ho utilizasaun intelijénsia artifisiál (AI) ne’ebé hasa’e efisiénsia operasionál to’o porsentu 30 no hamenus kustu operasaun besik porsentu 20.

Portu ne’e sai parte husi Korredór Komérsiu Terrestre-Tasi Internasionál Foun (News International Land-Sea Trade Corridor), ne’ebé liga rai-laran osidentál Xina nian ho rede komérsiu internasionál sira liuhusi kombinasaun ida husi transporte ferroviáriu (api) no marítimu.

Iha vizita loron daruak, delegasaun jornalista sira husi nasaun ASEAN, inklui Timor-Leste, vizita Rejiaun Autónoma Guangxi Zhuang, Xina, hodi haree diretamente opersaun Portu Qinzhou uza AI, automatizasaun no infraestrutura intelijente atu aselera movimentu komérsiu rejionál.

Vizita iha Qinzhou hahú iha Sentru Inovasaun Portu Intelijente Golfu Beibu, molok delegasaun ne’e kontinua bá Guangxi CNGR Teknolojia Enerjia Foun, Parke Industriál Qinzhou Xina-Malázia, no Projetu Kontrolu Bee Madao iha Kanál Pinglu.

Iha área portuária, jornalista sira hetan esplikasaun kona-ba transformasaun instalasaun terminál no implementasaun automatizasaun no AI iha prosesu karregamentu, deskarregamentu no transferénsia kontentór.

Jerente Jerál Nanning Branch Shanghai New Haifeng Container Transportation Co., Ltd., Li Chaofei, hatete katak implementasaun AI iha impaktu diretu ba efisiénsia operasaun ró no terminál nian.

“Ami implementa ona intelijénsia artifisiál iha ami-nia operasaun sira, inklui prosesu karregamentu no deskarregamentu no transferénsia kontentór sira husi kintál armazenamentu batruck kontentór sira”, Li Chaofei hatete ba delegasaun imprensa ASEAN nian.

Tuir nia, aplikasaun teknolojia ida-ne’e hasa’e efisiénsia operasionál entre porsentu 20 o 30 enkuantu hamenus tempu ne’ebé ró sira gasta iha terminál. Teknolojia no hadi’a sistema operasionál sira kontribui ba hamenus kustu totál atrakasaun no operasaun porsentu 20.

Liga Xina ho ASEAN

Li esplika katak rede ró husi Portu Qinzhou abranje nasaun ASEAN oioin, inklui Vietname, Tailándia, Kamboja, Malázia, Indonézia, Filipina no Brunei Darussalam.

Rota husi Portu Qinzhou bá Portu Sihanoukville iha Kamboja, lori maizumenus loron lima. Durasaun ne’e reprezenta redusaun ida liu pursentu 50 kompara ho rota tradisionál sira ne’ebé liuhusi Provínsia Guangdong no ajuda hamenus kustu transporte.

Rede empreza nian mós serve portu lubuk ida iha Filipina, inklui Manila, Subic, Iloilo, no Davao.

Jerente Departamentu Operasaun Guangxi Beibu Gulf International Container Terminal Co., Ltd., Ling Guohua, hatete katak dezenvolvimentu portu nian la’ós de’it foka ba teknolojia, maibé mós ba atualizasaun instalasaun sira no rasionalizasaun prosedimentu.

“B

Beibu Gulf Smart Port Inovation Center. Foto/Tatoli, Arminda Fonseca.

a Portu Golfu Beibu, ami serbisu atu moderniza instalasaun fíziku sira no iha tempu hanesan, rasionaliza prosedimentu sira, nune’e ró sira ne’ebé to’o iha terminál bele tama no mós sai lalais”, nia dehan.

Terminál ne’e iha fasilidade atrakasaun tasi kle’an ba ró sira ho kapasidade tonelada 100.000, profundidade besik metru 15,1, no kapasidade jestaun anuál maizumenus kontentór TEU 700.000.

Terminál automatizadu

Terminál Kontentór Automatizadu Qinzhou iha Portu Golfu Beibu konsidera hanesan projetu emblemátiku ida husi Guangxi iha dezenvolvimentu husi Korredór Komérsiu Rai-Tasi Internasionál Foun.

Operasaun terminál integra AI, dadus boot, sistema jestaun automatizadu no teknolojia transporte orizontál hodi hasa’e portu nia automatizasaun no efisiénsia operasionál.

Kooperasaun Xina-Malázia

Delegasaun jornalista ASEAN hafoin vizita Portu Qinzhou, kontinua bá Guangxi CNGR New Energy Technology Co., Ltd., ne’ebé lokaliza iha Parke Industriál Qinzhou Xina-Malázia.

Delegasaun jornalista vizita Guangxi CNRG New Energy Technologi. Foto/Arminda Fonseca.

Empreza ne’e harii iha Fevereiru 2021 hanesan subsidiáriu husi CNGR Advanced Material Co., Ltd., fabrikante ida hosi materiál enerjétiku foun sira.

Parke Industriál Qinzhou Xina-Malázia estabelese iha Marsu 2012 ho aprovassaun husi Konsellu Ministru Estadu Xina nian. Parke ne’e dezenvolve hamutuk ho Parke Industriál Malázia-Xina Kuantan tuir konseitu “Nasaun Rua” ka Two Countries Twin Park, hanesan modelu kooperasaun ekonómika transfronteirisu ne’ebé envolve dezenvolvimentu zona industriál sira iha nasaun rua ne’e.

Parke ne’e sai portaun internasionál ida ba New Western Land-Sea Corridor Korridor no zona demonstrasaun ba kooperasaun Xina-ASEAN.

Iha parte ikus husi vizita Qinzhou, delegasaun bá haree Projetu Kontrolu Bee Madao, parte husi megaprojetu Kanál Pinglu, hodi marka pontu ikus iha ajenda bá vizita terrenu loron daruak nian iha Qinzhou.

Kanál Pinglu ho naruk 134,2 km no bele akomoda ró ho kapasidade tonelada rihun 5. Kanál ne’e liga rede bee-dalan Xijiang ho Portu Golfu Beibu, hodi fó asesu direta liuhusi rejiaun interiór oeste Xina no merkadu ASEAN.

Projetu ne’e bele hamenus rota transporte liu kilómetru 560 no projeta atu poupa besik yuan billaun 5,2 kada tinan.

Kanál Pinglu. Foto/Arminda Fonseca.

Kanál Pinglu mós integra transporte mota, ferroviáriu no marítimu, hodi haforsa konetividade lojístika entre Xina no nasaun sira ASEAN.

Kanál Pinglu inkorpora sistema operasionál intelijente ne’ebé integra dadus husi autoridade marítima, ajénsia jestaun rekursu bee, servisu meteorolojia no operadór ró sira.

Sistema ne’e utiliza AI hodi jere navegasaun ró nian no fornese informasaun iha tempu-reál. Ida-ne’e mós bele hamosu planu viajen nian no koordena movimentu sira ró nian, operasaun portu nian, trava portaun sira, no karga.

Iha Madao Hub, diferensa elevasaun entre mota Xijiang noo Golfu Beibu atinje besik metru 65. Atu permite ró sira liu diferensa nivel bee nia, hub ne’e uza sistema trava ró nian ne’ebé funsiona hanesan “eskada bee”.

Sistema basia idrográfika poupansa bee ho nivel tolu bele hamenus konsumu bee to’o porsentu 60 no poupansa ida besik metru kúbiku billaun 1,05 kada tinan.

Vizita delegasaun jornalista ASEAN nian hatudu oinsá Portu Qunizhou no Kanál Pinglu kombina teknolojia, infraestrutura no kooperasaun rejionál hodi kfria rota komérsiu foun ida entre Xina no Sudeste Aziátiku.

Jornalista: Arminda Fonseca 

Editora: Maria Auxiliadora 

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!