Top

Moras Brucellosis daudaun ne’e alastra ona iha TL

Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes. Imajen TATOLI/Francisco Sony

DILI, 16 Setembru 2026 (TATOL)—Vise Ministru Fortalesimentu Instituisional Saúde, Jose Magno dos Reis hamutuk ho Ministru Agrikultura Pekuária no Peska no Floresta aprezenta ba Konsellu Ministru kona-ba moras animál Brucellosis ne’ebe daudaun ne’e alastra ona iha Timor-Leste.

“Husi dadus hatudu katak moras karau ne’e ho naran Brucelossis ne’ebé ekipa veterinaria husi MAPPF halo peskiza no identifika moras ne’e iha Munisípiu Bobonaro, Kovalima, Dili, Likisá no RAEOA. Iha 2023 husi amostra karau  ne’ebé mai husi munisípiu sira-ne’e hamutuk 1.575 no konsege sai iha MAPPF no pozitivu moras Brucelossis ne’e  hamutuk 623 no negativu hamutuk 994,” Sekretariu Estadu Komunikasaun Sosial, Expedito Dias Ximenes, informa ba jornaalista sira iha Palasiu Governu, ohin.

Ministériu Saúde no MAPPF aprezenta peskiza fila-fali hodi aprova iha 2024 ba iha munisípiu Bobonaru, Dili, Lautein, Manufahi, Oekusi no Viqueque ho totál amostra 407 no pozitivu 53 no negaitu 354. Maske nune’e, liuhusi KM atu  apelu ba  ba populasaun sira hotu ne’ebé mak iha karau atu bele atensaun banhira hein karau hahoris mak hakarak foti karau nia susu-been, se bele molok atu hemu tenke tein halo tasak didi’ak mak hemu no se naan Karau karik tein tasak  didi’ak mak han.

“Moras ne’e bele da’et mos ba ema tanba antes atu konsumu naan Karau karik, tein halo tasak didi’ak mak han, nune’e evita husi moras ne’e. Ho nune’e, Ministru Agrikultura Pekuária Peska no Floresta, planu sei vasina karau sira iha TL,” nia hatutan.

Antes ne’e, Vise Ministru Fortalesimentu Instituisional Saúde, Jose Magno, hateten mak moras infesioza ne’ebé bele transmite husi animál ba ema no nia prevensaun presiza abordajen integrada entre saúde umana, saúde animál no ambiente.

“Tanba ne’e, kolaborasaun entre instituisaun governamentál, profisionál saúde, servisu veterináriu, komunidade no parseiru dezenvolvimentu sai elementu importante. Evidénsia ne’ebé aprezenta iha workshop finál hatudu katak envolvimentu parte interesada sira dezde faze planeamentu bele ajuda kria sentidu ownership, haforsa komunikasaun no aumenta oportunidade ba kolaborasaun sustentável iha área saúde,” nia rdehan.

Nia esplika, workshop finál ne’e mós fó oportunidade ba partisipante sira atu haree fila-fali impaktu programa, inklui aprendizajen kona-ba oinsá abordajen ko-dezeñu bele adapta ba realidade lokál no apoia tomada desizaun bazeia ba evidénsia.

“Xave atu responde ba dezafiu saúde ne’ebé kompleksu, inklui bruselose. Ko-dezenu permite ita hotu atu aprende hamutuk, planeia hamutuk no buka solusaun ne’ebé apropriadu ba realidade Timor-Leste,” nia dehan.

Rezultadu no aprendizajen husi BRUCE-TL sei sai baze ba esforsu kontínua atu haforsa sistema prevensaun no kontrolu bruselose, liuhusi aproximasaun ne’ebé envolve komunidade no sektór sira hotu.

Notísia Relevante: “Virus Brucellosis mak moras infesioza ne’ebé bele transmite husi animál ba ema”

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór        : Cancio Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!