iklan

NASIONÁL, EKONOMIA, HEADLINE

Governu realiza semináriu regra no prosedimentu ba dezenvolvimentu infraestrutura

Governu realiza semináriu regra no prosedimentu ba dezenvolvimentu infraestrutura

Ministru Planeamentu Investimentu no Estratéjiku, Gastão de Sousa, hato’o diskursu iha semináriu nasionál kona-ba regra no prosedimentu dezenvolvementu infrastrutura iha Timor Leste, iha Auditóriu Ministériu Finansa, Aitarak-laran, kinta (15/02/2024). Imajen Tatoli/António Daciparu

DILI, 15 fevereiru 2024 (TATOLI)IX Governu liuhosi Ministériu Planeamentu Investimentu no Estratéjiku (MPIE), kinta ne’e, realiza semináriu nasionál kona-ba regra no prosedimentu sira ba dezenvolvimentu infraestrutura iha Timor-Leste.

Ministru Planeamentu Investimentu no Estratéjiku, Gastão de Sousa, hateten, okaziaun ne’e importante ba entidade hotu atu haree fali ba lisaun aprendida iha dezenvolvimentu infraestrutura hodi foka ba kualidade, dezafiu no buka atu oferese solusaun no navegasaun ba oportunidade sira hodi hadi’a di’ak liu tan iha futuru.

“Tanba ne’e importante tebes atu entidade relevante sira mak kaer papel iha setór infraestrutura koñese no familiariza-an ho regra no prosedimentu sira iha setór infraestrutura hodi garante kualidade no asegura transparénsia, atubele promove kresimentu ekonómiku no asegura moris di’ak ba sidadaun hotu hanesan vizaun hosi ita-nia planu Estratéjiku dezenvolvimentu nasional (PEDN 2011-2030), katak to’o 2030 Timor-Leste sei sai nasaun ho rendimentu médiu-altu ho sosiedade prosperu no saudável, atu konkista alvu ida-ne’e dezenvolvimentu setór infaraestrutura nu’udar fatór determinante,” Ministru dehan iha ámbitu semináriu ne’ebé hala’o iha Auditóriu Ministériu Finansa, Aitarak-laran.

Semináriu ne’e fornese plataforma ba diálogu entre parseria interesada prinsipál sira kona-ba dezenvolvimentu infrastrutura iha Timor-Leste, ho intensaun atu kultiva koñesimentu kompartilladu kona-ba IX Governu Konstitusionál nia prioridade infrastrutura ba tinan 5 oin mai, nomós regra no prosedimentu aplikável iha síklu projetu públiku no inisiativa finansiamentu.

Diálogu ne’e sei fasilita atu troka idea no esperiénsia kona-ba mellora prátika, lisaun aprendida, área ne’ebé presiza hadi’a no idea inovasaun sira. Enkuantu, objetivu finál maka atu asegura kualidade projetu liuhosi planeamentu, estudu preparativu, avaliasaun, aprovizionamentu, konstrusaun, supervizaun, operasaun, no manutensaun.

“Okaziaun oportunu ida-ne’e mós sei subliña importánsia hosi aliñamentu inisiativu dezenvolvimentu infrastrutura no programa ho prinsípiu sustentável no inkluzivu, ho nune’e bele kontribui ba nasaun nia objetivu dezenvolvimentu tempu naruk. Enfaze iha sustentabilidade no inkluzividade ida-ne’e hatudu kompromisu atu harii projetu infrastrutura ne’ebé mak la’ós hatán de’it ba nesesidade imediata, maibé kontribui mós ba nasaun nia bem-estar no progresu,” nia akresenta.

Notísia relevante : Timor-Leste no Indonézia sei asina akordu kooperasaun iha área dezenvolvimentu infraestrutura

Governante ne’e konsidera Infraestrutura importante tebes ba dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál maibé sei sai dezafiu investimentu iha setór ida ne’e tanba eskala no gastu asosiadu iha planeamentu, implementasaun, fiskalizasaun no avaliasaun boot tebes.

Nune’e, importante duni atu re-afirma transparénsia iha prosesu hotu hodi asegura prosesu tomak sei la’o tuir regra no prosedimentu hodi kumpre planu estratéjiku ne’ebé aprovadu.

“Governu atuál iha kumpromisiu boot tebes hodi dezenvolve di’ak liután setór infraestrutura, nune’e komprometidu hodi halo re-avaliasaun, koresaun no re-estruturasaun ba planu infraestrutura atu asegura konstrusaun ho kualidade ho ninia relasaun kustu benefísiu ne’ebé ekilibradu,” nia salienta.

Governu mós iha objetivu atubele halo projesaun ba investimentu ne’ebé presiza iha futuru, haree mós hosi operasaun no manutensaun, hodi hatene loloos kona-ba rekursu ne’ebé iha inklui ninia sustentabilidade iha futuru.

Governu nia estratéjia investimentu, liu-liu iha dezenvolvimentu infraestrutura sempre bazeia ba prioridade, planu nasionál infraestrutura, imperativu ekonómiku, no aspirasaun ba dezenvolvimentu sustentável inklui atu rekopera planu integradu infraestrutura ne’ebé kobre territóriu tomak. Atu konkista meta ida-ne’e presiza kolaborasaun hosi parte hotu tantu hosi nível nasionál no munisípiu.

Ezekutivu nia kompromisu ba dezenvolvimentu infraestrutura sei akomoda mós setór ekonómiku. Hadi’a rede transporte, portu no sistema enerjia ne’ebé efisiénte, operadór telekomunikasaun ne’ebé kompetitivu, no kria ambiente ne’ebé konduzivu ba kresimentu negósiu. Liuhosi investimentu iha área prinsipál hirak ne’e, hasa’e nasaun nia kompetitividade iha nível globál, atrai investimentu estranjeiru no promove ambiente kondusivu ida ba empreza lokál sira atu hetan susesu.

Nune’e, liuhosi Orsamentu Jerál Estadu 2024 fó prioridade mós ba investimentu públiku no konstrusaun infraestrutura fízika ho prevee orsamentu ho montante millaun $411 aloka iha kapitál dezenvolvimentu ho medida atu promove diversifikasaun ekonomia liuhosi ambiente favorável hodi promove kresimentu ekonómiku sustentável, hadi’a investimentu iha kapitál sosiál hodi garante bem-estar povu agora no iha futuru ho prinsípiu fundamentál hosi boa governasaun, inkluzaun, no justisa.

Sei kria mós sistema monitorizasaun no avaliasaun ne’ebé transparente hodi kontrola programa sira Governu nian iha tinan 2024.

Governu liuhosi Ministériu Finansa no MPIE sei kolabora hamutuk no koordena ho liña ministeriál hodi halo dezeñu no estabelese sistema jestaun dezempeñu hodi permite Governu no públiku hamutuk hodi akompaña no monitoriza progresu hosi implementasaun programa Governu nian, liu-liu iha setór infraestrutura.

Ikus liu, Ministru Gastão agradese ba parseiru dezenvolvimentu sira hotu ne’ebé mak durante ne’e fó asisténsia iha desenvolvimentu setór infraestruktura hanesan Banku Mundiál, Banku Dezenvolvimentu Aziátiku (ADB,sigla Inglés), Ajénsia Kooperasaun Internasionál Japoneza (JICA, sigla Inglés), Embaixada Austrália iha Timor-Leste, Komisaun Europeia, Kooperasaun Finansiamentu Internasionál (IFC, sigla inglés).

Semináriu nasionál ne’e hala’o durante loron-ida, ne’ebé partisipa hosi membru Governu, parseiru dezenvolvimentu, sosiedade sivíl no akadémiku.

Infraestrutura nu’udar mákina ba dezenvolvimentu setór produtivu

Primeiru-ministru, Kay Rala Xanana Gusmão. Imajen Tatoli/António Daciparu

Iha biban hanesan,  Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, destaka importánsia hosi regra no prosedimentu ba dezenvolvimentu infraestrutura Timor-Leste hodi konsidera katak infraestrutura nu’udar mákina ba dezenvolvimentu setór produtivu hotu.

“Se ita hakarak dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál ba ema timor-oan hotu, ita tenke harii no mantein infraestrututra bázika ne’ebé boot hodi apoia ba setór sira hanesan saúde, edukasaun, agrikultura,” Xefe Governu hato’o.

Nia subliña, investimentu iha infraestrutura ho intensaun atu kondisaun ba empregu hodi hetan rendimentu.

“Se ita ko’alia kona ba regra no prosedimentu sira, ita tenke aplika ho rigór no profesionalidade iha prosesu dezenvolvimentu infrastrutura hotu, hahú hosi faze planeamentu, orsamentu, aprovizionamentu, monitorizasaun,  supervizaun no halo avaliasaun ba projetu sira ho transparénsia, tuir lejizlasaun no regra ne’ebé mak vigora,” Xefe Ezekutivu argumenta.

Primeiru-Ministru deskreve, Governu daudaun ne’e kria hela kondisaun hodi sai parseiru ekonómiku ativu liu no dinámiku iha rejiaun inklui mós prosesu adezaun ba Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla ingles) no Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK).

“Hau fiar katak, ita-nia adezaun ba organizasaun rua ne’e sei fó fiar ba investór estranjeiru sira hodi mai investe iha ita-nia rain. Tanba ne’e mak investimentu ba infraestrutura públiku kontinua sai prioridade nasionál,” Xanana tenik.

Ho razaun hirak ne’e mak daudaun Governu diskute kona-ba regra no prosedimentu sira liga ho kontestu dezenvolvimentu infraestrutura, ne’ebé sei lori serteza no seguransa, inklui fó protesaun ba ema no sasán.

Enkuantu, regra no prosedimentu sira asegura efikásia no efisiénsia iha implementasaun projetu konstrusaun sira hodi permite jestaun di’ak ba rekursu umanu no rekursu finanseiru. Regra no prosedimentu sei garante kualidade no sustentabilidade iha konstrusaun infraestrutura.

Xefe Governu konsidera, bainhira empreza ida kumpre regra, prosedimentu no lei ne’ebé  mak vigora mak sei asegura implementasaun projetu infraestrutura sira ho transparénsia, integridade no profisionalizmu. 

Jornalista     : Antónia Gusmão                         

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!