DILI, 21 Maiu 2025 (TATOLI)–Komisaun G iha Parlamentu Nasionál (PN) ne’ebé trata asuntu Edukasaun, Juventude, Desportu, Kultura no Sidadania, kuarta ne’e, hahú halo audiénsia públika ho Governu ba Projetu Lei númeru 8/VI(2ª) kona-ba Lei Baze Edukasaun Pre-eskolár, Ensinu Báziku no Sekundáriu, ho modalidade espesiál Ensinu Edukasaun Eskolár, Edukasaun Estraeskolár no Formasaun Profisionál.
Entidade hirak ne’ebé partisipa iha audiénsia ne’e maka Ministériu Edukasaun (ME) no Ministériu Administrasaun Estatál (MAE).
‘’Ohin, ami inisia audiénsia ho Ministériu Edukasaun no orsida lorokraik ho Ministériu Administrasaun Estatál hodi rona sira-nia hanoin,” Vise-Prezidente Komisaun G, Gabriel Soares, hato’o hafoin audiénsia, iha resintu PN.
Iha programa IX Governu nian bele reforsa di’ak liután setór edukasaun iha país.
‘’Programa IX Governu primeiru kedas, iha área edukasaun mak hanesan uluk iha IV Governu, ita iha tiha ona Lei Baze Edukasaun, ida-ne’ebé kobre husi pre-eskolár ba to’o iha ensinu superiór, maibé iha planu no polítika IX Governu ita haree edukasaun nia kobre ba ministériu rua, Ministériu Edukasaun no Ministériu Ensinu Superiór Siénsia no Kultura (MESSK),” nia akresenta.
Lei baze ne’ebé aprova ona iha Parlamentu no Prezidente Repúblika promulga, daudaun MESSK implementa ona.
“Ho nune’e ami haree katak, iha artigu lubun ida iha lei baze mak ko’alia kona-ba lala’ok hotu ensinu superiór nian, entaun ida-ne’e hasai tiha, komisaun haree presiza ajusta enumera didi’ak filafali artigu sira ba lei baze iha Ministériu Edukasaun nian, entaun ohin halo audénsia Ministériu Edukasaun atu lori haree ona kona-ba oinsá atu reajusta didi’ak fali artigu sira,” nia tenik.
Notísia relevante : 21 Maiu, Komisaun G halo audiénsia públika ba projetu Lei Baze Edukasaun
Iha posibilidade atu haree kona-ba alterasaun ka aditamentu ruma ne’ebé artigu balun ladun kondís ho situasaun edukasaun atuál iha país, nune’e ohin komisaun tuur hamutuk ho ME hodi haree lei baze.
“Ohin, asenta buat balun atu presiza altera no aditamentu kona-ba artigu balun ne’ebé la kondís ona ho situasaun atuál ministériu nian,” Vise-Prezidente Komisaun G
Deputadu ne’e fó ezemplu, ida la kondís mak hanesan artigu balun ne’ebé ko’alia kona-ba rekrutamentu ba manorin na’in sira presiza atu haree,
“Karik ita dehan rekrutamentu manorin na’in mai de’it husi ita-nia alin sira ne’ebé mak hasai kursu espesífiku ba iha área edukasaun ninian ida-ne’e prioridade hotu, maibé ita mós haree ba oin katak, ezemplu ki’ik ida mak iha ensinu sekundáriu jerál ita nunka espera atu mosu tan disiplina ida mak multimedia. Iha multimedia ita presiza duni atu rekruta ita-nia alin sira ne’ebé hasai espesialidade multimedia nomós ba iha ekonomia área kontabilidade,” nia esklarese.
Lei baze iha artigu 50-resin, maibé seidauk fó sai detallu artigu hirak mak sofre alterasaun ho nia aditamentu sira tanba sei rona hanoin husi entidade relevante hafoin hato’o relatóriu apresiasaun inisiál.
Iha fatin hanesan, Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus, hateten, ME fó apresiasaun ba projetu lei ne’ebé komisaun inisia ona no diskusaun detalla sei iha espesialidade iha tempu tuir mai.
“Ministériu mai hato’o de’it apresiasaun jerál, lei ida-ne’e la’ós foun, antes ne’e ita iha lei baze edukasaun ne’ebé mak promulga iha 2008 no 2024 ensinu superiór hamosu ona lei baze ba ensinu superiór ne’ebé mak artigu sira ne’ebé antes ne’e refere ba ensinu superiór agora iha lei ketak tiha ona,” Ministra realsa.
Parte ME konsidera tebes Parlamentu nia inisiativa, ne’ebé artigu sira ne’ebé (husi lei baze ensinu superiór) la tama iha lei baze ne’e nia jere de’it serbisu protofóliu iha ME no la inklui MESSK.
Notísia relevante : PN aprova proposta-lei Baze Ensinu Superiór iha finál globál
Lei Baze Edukasaun mai ho objetivu atu promove edukasaun inkluziva no ekuitativa, valoriza formasaun no progresaun ba dosente, adapta lejizlaaun ho realidade lokál no hametin kompromisu Estadu ba edukasaun ne’ebé iha kualidade ba ema hotu.
Aleinde ne’e, atualiza ba terminolojia ne’ebé dadaun la uza, atu asegura aliñamentu ho preseitu pedagójiku modernu sira ne’ebé konsagra ona iha lejizlasaun atuál.
Antes ne’e, iha 24 Juñu 2024, PN liuhusi reuniaun plenária aprova proposta lei númeru 5/VI(1ª ) kona-ba Lei Baze Ensinu Superiór iha finál globál ho votu afavor 38, kontra sia (9) no abstensaun ha’at.
Jornalista : Nelson de Sousa
Editora : Julia Chatarina





