OEKUSI, 24 Outubru 2025 (TATOLI) –Timor-Leste (TL) sei sai membru ho direitu plenu Asosiasaun Nasaun Sudeste Azíatiku (ASEAN) iha loron 26 Outubru 2025, durante Simeira ASEAN ba da-47, iha Kuala Lumpur, Malázia.
Adezaun plena ida-ne’e anunsia tiha ona iha Simeira ASEAN ba da-46, iha Kuala Lumpur, depoizde líder hotu-hotu fó apoiu tomak ba Timor-Leste atu tama formalmente ba organizasaun rejionál ne’e.
Odamatan ASEAN nian sei nakloke ofisialmente, no momentu importante ida-ne’e sei hakerek iha istória organizasaun, tanba iha loron 26 Outubru, Timor-Leste sei formalmente hola parte hanesan membru da-11 husi ASEAN.
Daudaun, membru ASEAN sira mak hanesan Brunei Darussalam, Kamboja, Indonézia, Laos, Malázia, Myanmar, Filipina, Singapura, Tailándia no Vietname. Timor-Leste sei hamutuk ho sira hanesan membru foun iha família rejionál ida-ne’e.
Notísia relevante:Vox Pop: Setór privadu defende kooperasaun no investimentu atu fortalese pozisaun TL iha ASEAN
Tan ne’e atu hatene liután kona-ba signifikadu no impaktu adezaun plena ne’e, Ajénsia Notisioza TATOLI,I.P halo entervista badak intelektuál sira, juventude Okeusi atu rona sira-nia hanoin kona-ba papél no prontidaun hafoin Timor-Leste sai membru plenu ASEAN:
João Muni, nu’udar intelektuál ida iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA), konsidera adesaun Timor-Leste sai membru ASEAN parte integradu atu tama iha komunidade internasionál no rejionál sira-ne’e.

“Ita-nia hanoin ba Governu no Estadu, prepara ita rekursu umanu no dudu ka haforsa iha setór privadu sira, tanba bainhira tama ona ASEAN iha ko’alia ba kapitál ka finansiamentu ba asuntu investimentu, ne’e tama ona ba kompetisaun,” nia hateten ba Ajénsi Tatoli, I.P iha Oekusi, ohin.
Rekomendasaun seluk, meiu ambiente tenke sufisiente, katak prienxe padraun tasi moos, ambiente fresku, foho sira tenke matak tanba sei hetan mós vizitante husi komunidade internasionál sira.
Alende ne’e, rekursu umanu, sai fatór importante atu investe maka’as. Ita-labele garante buat seluk, sei investór husi nasaun seluk mak mai investe iha otél no setór seluk-tan, se rekursu umanu la prepara tuir padraun internasionál no rejionál sira, sei lakon oportunidade tanba problema rekursu umanu.
“Ne’e duni, ha’u garante katak, rekursu umanu mak sai fatór determinante ba ita-nia nasaun, nune’e ita tama ona iha komunidade internasionál no rejionál sira-ne’e, ita-bele prontu. Polítika ne’e sei opta merkadu livre, tanba ne’e tama ona ba kompetisaun, signifika, ita-nia dinamika dezenvolvimentu mós bazea ba ita-nia kapasidade,” nia hateten iha Oekusi, ohin.
Importante seluk, mak diversifikasaun ekonomia iha setór tolu, agrikultura, peska no turizmu neʼebé presiza investe maka’as liután,
Notísia relevante:Vox Pop: TL tenke iha marka rasik kompete iha merkadu ASEAN

Agustinho Elo nu’udar juventude, konsidera adesaun ne’e sei fó impaktu pozitivu ba Timor-Leste, Governu no Estadu presiza tau mós prioridade ba setór privadu sira atu partisipa ativa, tanba nasaun hothotu prepara sira-nia an.
“Falta loron rua ka tolu ita tama ona ba ASEAN, bainhira ita ofisiál ona, mak nasaun barak sei forma sira-nia ema sei ko’alia liu ba ekonomia, agora ita tenke prepara ita-nia aan hanesan setór privadu tama iha merkadu ASEAN ne’ebé livre liu,” nia hateten.
Tuir nia, bainhira nasaun ida, hakarak sai mebru ASEAN, molok atu adere ba, iha esforsa lubun atu prepara nia aan, tanba kompetisaun sei akontese liuhusi merkadu livre, investidór barak mak investe sira-nia finansiamentu iha ita-nia rai, tan ne’e mak, Governu mós presiza haforsa no kapasita setór privadu
“Hanesan foin sa’e ida, ita hotu nia esperansa ba Timor-Leste nia adesaun ba ASEAN ne’e atu sai di’ak no tenki fó impkatu pozitiva ba ita-nia povu no rai ida-ne’e. Governu tenke haree setór importante sira atu haree – primeiru setór ekonomia ne’e ita esperansa boot, depois seguransa no polítika no aspetu sosiál kultura, tanba kultura mak ita-nia identidade no rikusoin ne’ebé bei-ala sira husik hela mai ita atu kontinua, tanba sei kompetisaun barak ona iha setór oioin, maibé kultura tenke tane nafatin,” nia hateten.
Nia mós rekomenda, katak bainhira adere ona ASEAN, Estadu no Governu presiza mós promove nafatin kooperasaun ofisiál sira, liu-liu kapasitasaun ba rekursu umanu ba setór hot-hotu, setór sira-ne’ebé Timor-Leste seidauk priénxe, tau prioridade atu investe ba jerasaun foun sira, setór públiku no setór privadu, nu’udar preparasaun ba futuru.
Notísia relevante:Joven no komunidade hakarak Kampu traballu no planu dezenvolvimentu – Vox Pop
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo




