iklan

POLÍTIKA

Prezidente Repúblika promulga Lei Pestisida

Prezidente Repúblika promulga Lei Pestisida

Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 10 Abríl 2026 (TATOLI) – Prezidente Repúblika José Ramos-Horta, promulga ona Lei númeru 2/2026 husi loron 26 fulan-Marsu kona-ba Pestisida sira, ne’ebé publika ona iha Jornál Repúblika.

Antes ne’e, Lei númeru 2/2026 ba Pestisida sira submete husi Governu liuhusi Ministériu Agrikultura, Peska, Pekuariu no Floresta (MAPPF),ne’ebé  haruka ba Parlamentu Nasionál halo diskusaun pasa iha finál globál no submete ba Prezidente Repúblika no hetan ona aprovasaun.

Tuir esplikasaun iha Lei ne’e katak, Timor-Leste, maske atividade agríkola sei
liuliu ba subsisténsia, iha ona intensifikasaun ida-ne’ebé mak aumenta ba produsaun agríkola ba objetivu komersiál sira, ho objetivu la’ós de’it atu satisfas nesesidade doméstika sira maibé mós esportasaun posivél ba produtu agríkola sira.

Evolusaun ida-ne’e husi setór agríkola bele implika aumentu ida iha utilizasaun pestisida sira, tantu orgániku ka kímiku, ho impaktu potensiál sira ba saúde públika no ambiente.

Auzénsia husi enkuadramentu legál espesífiku no komprensivu,
hamutuk ho konxiénsia ne’ebé ki’ik kona-ba risku sira-ne’ebé asosiadu ho utilizasaun produtu sira-ne’e, kontribui ona ba prátika sira-ne’ebé la apropriadu ne’ebé bele fó perigu ba ema, animál no ai-horis nia saúde, no mós hamosu estragu signifikativu ba ekosistema sira, hodi rezulta iha lakon biodiversidade no dezekilíbriu ekolojiku.

Situasaun sira-ne’ebé envolve aplikasaun pestisida sira lahó ekipamentu protesaun pesoál ne’ebé adekuadu, uza kuantidade sira-ne’ebé liu rekomendasaun sira no espozisaun, liuliu ba labarik sira, ba substánsia sira-ne’ebé potensialmente tóxiku mak akontese beibeik.

Ida-ne’e aumenta tan ho preferénsia ba jerasaun tuan sira husi pestisida sira, jeralmente baratu liu maibé tóxiku liu, ne’ebé agrava liután risku sira-ne’ebé asosiadu ho sira-nia utilizasaun.

Nota mós katak iha falta kontrolu ne’ebé efetivu ba produsaun, komersializasaun, utilizasaun, no soe pestisida sira no mós auzénsia husi rejime sansaun adekuadu ba hahalok balu ne’ebé fó perigu ba ema, animál no ai-horis nia moris no saúde, no ekilíbriu ambientál.

Tanba ne’e, presiza estabelese enkuadramentu legál ida-ne’ebé regula faze hotu-hotu husi siklu moris pestisida nian, inklui nia rejistu obrigatóriu, lisensiamentu ba atividade sira-ne’ebé iha relasaun no kontrolu ba nia utilizasaun no soe, no mós provizaun sansaun administrativa no kriminál sira-ne’ebé proporsionál ba gravidade hosi infrasaun sira.

Maske Timor-Leste seidauk sai parte ba Konvensaun kona-ba Kontrolu Movimentu Transfronteirisu Lixu Perigozu sira no nia Dispozisaun, Konvensaun kona-ba Prosedimentu Konsentimentu Informadu Antes ba Pestisida no Produtu Kímiku Perigozu Balun ne’ebé Sujeita ba Komérsiu Internasionál, no Konvensaun kona-ba Poluente Orgániku Persistente sira.

Lei ida-ne’e hetan inspirasaun husi prinsípiu sira-ne’ebé iha ne’ebá, no konseitu sira-ne’ebé konkorda no mós husi prátika di’ak sira-ne’ebé adota husi sistema legál sira ho padraun aas kona-ba saúde públika no protesaun ambientál, liuliu Uniaun Europeia, Austrália no Nova Zelándia.

Iha ámbitu adezaun Timor-Leste nian ba Organizasaun Mundiál Komérsiu nian no prosesu integrasaun ba Asosiasaun Nasaun sira Sudeste Aziátiku nian, aprovasaun ba rejime jurídiku modernu no rigorozu ida iha matéria ida-ne’e asume relevánsia espesiál, hodi garante katak produtu agríkola nasionál sira respeita padraun internasionál sira kona-ba seguransa, kualidade no sustentabilidade no hametin sira-nia kompetitividade iha merkadu rejionál no internasionál.

Iha termu sira-ne’e, lei ida-ne’e estabelese rejime jurídiku ne’ebé aplikavel ba pestisida sira iha Timor-Leste, hodi garante protesaun ba saúde umanu, animál no ai-horis no ambiente.

Jornalista : Hortêncio Sanchez

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!