iklan

POLÍTIKA

Konstitusionalidade Lei Pensaun Mensál Vitalisia ne’e Tribunál mak deside

Konstitusionalidade Lei Pensaun Mensál Vitalisia ne’e Tribunál mak deside

Prezidente Repúblika, Ramos Horta. Foto TATOLI/António Daciparu

DILI, 16 Dezembru 2025 (TATOLI)–Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, hateten atu hetan konstitusionalidade ba lei Pensaun Mensál Vitalisia ne’e husik Tribunál Rekursu mak foti desizaun.

Notísia Relevante: EUTL husu Tribunál Rekursu deklara konstitusionalidade Lei Pensaun Mensál Vitalísia 

“Ida-ne’e husik Tribunál mak deside, maibé Tribunál husu tempu nafatin, entaun ita fó tempu nafatin. Husu ba estudante sira haree de’it, tur hakmatek hodi hein to’o Tribunál hasai sira-nia desizaun,” Prezidente Ramos-Horta hateten ba jornalista sira iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato, Bairru Pite, ohin.

Tuir Xefe Estadu, Lei Pensaun Mensál Vitalisia viola konstituisaun RDTL, tenke halo lakon duni lei ne’e, maibé desizaun ikus husik Tribunál mak deside.

“Lei ne’ebé uluk kria ne’e, viola tebes konstituisaun, uluk kedan hamosu lei ne’e kontradis kedan ho konstituisaun, ne’ebé lei ne’e labele eziste,” nia dehan.

Nia dehan, lei ne’e fó previleiju de’it ba grupu kiikoan liuliu membru Parlamentu Nasionál, membru Governu ne’ebé servisu tinan haat (4) ka lima (5), ramata ona funsaun kada fulan nafatin hetan pensaun.

“Lei ne’e la di’ak, membru Parlamentu Nasionál no membru Governu sira servisu de’it tinan lima hetan ona pensaun kada fulan, kuitadu ho funsionariu baibain sira, profesór sira, membru Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), servisu to’o tinan 30 mak foin hetan pensaun, ida-ne’e ba ha’u la justu, lei ne’e tenke halo lakon,” Ramos-Horta dehan.

Ramos-Horta nia deklarasaun bainhira promulga revogasaun Lei Pensaun Mensál Vitalisia

Ha’u ko’alia ba ita-boot ho laran-todan. Nu’udar Xefe Estadu, ha’u lori responsabilidade todan atu promulga (ka lae) Dekretu Parlamentu Nasionál Númeru 21/2025, ne’ebé revoga pensaun vitalísia no benefísiu sira seluk ne’ebé fó ba eis deputadu sira, eis membru Governu sira no eis titulár órgaun soberanu sira, Desizaun ida ho efeitu retroativu husi 20 Maiu 2002.

Ida-ne’e mak momentu signifikativu ida hosi ita-nia demokrasia joven. La’ós de’it ba nia dimensaun edukativa no koretiva—koretiva tanba hadi’a lei anteriór sira-ne’ebé viola prinsípiu ekuidade—maibé signifikativu mós ba konsekuénsia umanu no sosiál ne’ebé desizaun ne’e sei lori ba família timoroan balun nia moris.

Notísia Relevante: Parlamentu aprova projetu Lei Revoga Pensaun Mensál Vitalísia iha finál globál

Lei ida-ne’e hetan aprovasaun husi Parlamentu Nasionál ho unanimidade absoluta—akontesementu ida-ne’ebé ladún akontese iha ita-nia tinan 23 restaurasaun independénsia nian.

Ha’u hakarak fó hanoin ba ita-boot sira katak Konstituisaun Repúblika ne’ebé aprova iha 2002, nein Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (2011-2030), nein mós Tratadu Fronteira Marítima ho Austrália (2018) iha konsensu tomak hanesan ne’e.

Lei ida-ne’e, tanba ne’e, reflete inekívoku reprezentante povu hotu-hotu no Governu Konstitusionál da-sia (IX) nia vontade.

Ida-ne’e mós espresa sentimentu sira husi parte boot ida husi ita-nia sosiedade, inklui líder polítiku sira-ne’ebé, durante kampaña eleitorál sira 2023 nian, publikamente kompromete atu halakon lei pensaun vitalísia nian.

Hodi promulga lei ida-ne’e, ha’u halo ida-ne’e hafoin konsiderasaun kle’an.

Ha’u hatene katak sei afeta lider no ativista luta naruk ba ukun rasik-an nia moris. Lei ida-ne’e la hasai sira-nia direitu nu’udar veteranu no sira-nia direitu konsagradu ba reforma ida-ne’ebé dignu no justu.

Ha’u rekomenda ba Governu atu iha implementasaun Lei, konsidera tranzisaun ida-ne’ebé rasionál no justa, hodi garante solusaun sira-ne’ebé dignu.

Ha’u ko’alia ona ho Primeiru-Ministru dala-rua kona-ba asuntu ida-ne’e no ha’u sente hakmatek katak Governu konsidera hela solusaun sira-ne’ebé justu no dignu ho ativu. Ha’u mós ko’alia ona ho Prezidente Tribunál Rekursu, Prokuradór Jerál, Provedór Justisa no Direitu Umanu, Ministru ba Asuntu Veteranu, Xefe Estadu Maiór F-FDTL, eis Xefe Estadu Maiór no ha’u-nia Asesór Jerál Seniór Lere, estudante joven universitáriu sira, no membru rezisténsia sira.

Dalan demokrasia nian halo ho opsaun sira-ne’ebé susar. Nasaun ida-nia grandeza sukat la’ós de’it ho korajen atu halo reforma, maibé mós ho umanidade ne’ebé nia trata nia sidadaun sira, inklui sira-ne’ebé serbí Estadu.

Promulga lei ida-ne’e, ha’u reafirma ha’u-nia konfiansa iha ita-nia povu nia maturidade polítika no iha ita-nia kapasidade koletiva atu hasoru dezafiu sira ne’ebé ita hasoru iha etapa ida-idak. Atu solidariedade no dignidade umanu kontinua orienta ita-nia destinu komún.

Notísia Relevante: Prezidente Ramos-Horta promulga Lei Revoga Pensaun Mensál Vitalísia

Jornalista : Hortencio Sanchez

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!