iklan

NASIONÁL, INTERNASIONÁL, EDUKASAUN, DILI, MUNISÍPIU, OÉ-CUSSE (RAEOA)

Ensinu Superiór Timor-Leste “Kadi Kakutak” Kona-ba Istória no Konstituisaun

Ensinu Superiór Timor-Leste “Kadi Kakutak” Kona-ba Istória no Konstituisaun

Sertame nível universitáriu. Foto TATOLI: Rafy Belo

DILI, (TATOLI)-Ensinu superiór sira iha Timor-Leste hanesan UNTL (Universidade Nasionál Timor Lorosa’e), UNPAZ (Universidade da Paz), UNDIL (Universidade de Díli), UNITAL (Universidade Oriental Timor Lorosa’e), ICR (Instituto Ciências e Religiosa), IPDC (Institutu Profisionál de Canossa), IOB (Instituto of Bussiness) no seluk tan “kadi kakutak” iha atividade sertame kona-ba istória Timor-Leste nomós Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (KRDTL), organiza husi Alumni Parlamentu Foinsa’e (APFTL) ho apoiu husi Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu (SEJD).

Atividade ne’e hala’o iha Uma Nahe Biti-Boot, SEJD, Lecidere-Díli, hahú ohin, nu’udar pré-limináriu no ramata aban, nu’udar finál ba atividade sertame, iha ámbitu hodi komemora 12 Novembru ba da-27 no Loron Nasionál Juventude da-13, ne’ebé dekretadu ona ho dekretu lei nú 10/2005.

Ekipa juri sertame mak Cesar Ferreira Amaral (membru APFTL), Marcos da Cruz (husi SEJD) no Mateus Lemos (Husi CNJTL-Conselho Nacional Juventude Timor-Leste).

Prezidente Ezekutivu APFTL, Zaulino Gomes da Silva konfirma ba Ajénsia TATOLI katak razaun sira eskolla KRDTL no istória Timor-Leste sai matéria prinsipál iha sertame tanba hakarak haree liubá joven sira, estudante sira iha koñesimentu oinsa ba ita-nia konstituisaun; bele komprende no hatene sá responsabilidade, direitu no dever hanesan sidadaun ida atu bele halo ba estadu ida ne’e.

a Timor-Leste, tanba APFTL konsidera katak joven sira barak liu hatene loron boot sira hanesan 20 Maiu (loron restaurasaun indepedénsia), 28 Novembru (loron proklamasaun unilaterál), 12 Novembru (loron akontese Masakre Santa Kruz), 7 Dezembru (loron invazaun Indonézia mai Timor-Leste), maibé iha loron no istória seluk ne’ebé mak presiza mós hatene, iha kontextu Timor-Leste.

“Entaun ita hakarak mós buka hatene katak joven sira la’ós de’it hatene Masakre 12 Novembru! Maibé, tenke mós importante hatene masakre sira seluk. Ita hakarak joven sira buka hatene istória sira hanesan ne’e,” hateten prezidente ezekutivu APFTL ne’e.

Lider másimu APFTL, Zaulino Gomes da Silva mós haklaken katak estudante mak joven, joven mak estudante tanba ne’e fó oportunidade ba sira hodi kompete iha kompetisaun ne’e maibé ho síviku; lakon ka manan tenke simu.

“Ne’e mak dehan kompetisaun; tenke iha manan, tenke iha lakon. Entaun, ita hakarak katak koñesimentu ne’ebé mak sira hetan, sira prontu hasoru dezafiu ka lae? Katak lakon mós sira simu, manan mós simu. Ida ne’e mak síviku. Rekoñese ita-nia abilidade, ita-nia matenek, rekoñese ema seluk nia matenek no abilidade. Ida ne’e mak ita hakarak halo,” insiste Prezidente Zaulino Gomes da Silva.

Enkuantu, Diretór Nasionál ba Juventude, SEJD, David Tomas de Deus reforsa katak sertame ba estudante universitáriu ne’e atu sukat koñesimentu estudante sira nian loloos kona-ba istória no KRDTL, liliu papel husi órgaun soberanu sira nian.

“Sukat ne’e liuhusi meius sertame ka kadi kakutak ne’e,” subliña Diretór David Tomas de Deus perante jornalista sira iha nia kna’ar fatin, SEJD-Díli, hafoin abertura sertame ne’e.

Diretór ne’e mós informa katak atividade hanesan ne’e la’ós de’it ba universitáriu sira, maibé antes ne’e mós ba ensinu sekundáriu públiku no privada sira, alende iha Díli, iha mós munísipiu sira ho parseiru dezenvolvimentu SEJD nian sira seluk, hodi promove koñesimentu estudante eh joven sira nian.

“Oinsa sira-nia koñesimentu kona-ba regra sira, lei sira. Sekretáriu estadu halo bebeik, nia partisipante sira mai husi alunus sekundáriu sira. Iha tinan ida ne’e, ita fokus ba universitáriu, haree ba ámbitu ne’ebé mak agora la’o hela,” haktuir Diretór David Tomas de Deus.

Tuir dadus ofisiál ne’ebé Ajénsia TATOLI asesu husi APFTL, alende atividade sertame, sei iha mós kompetisaun múzika no pintura. Hafoin anunsiu rezultadu finál iha loron no data ne’ebé determinadu, tuir dadus ne’e, kompetisaun sertame, primeiru lugar sei atribui osan ho valór dolár 500,00, segundu lugar ho valór 400,00 no terseiru lugar sei atribui osan ho valór dolár 200,00.

Enkuantu, kompetisaun múzika, primeiru lugar sei atribui dolár ho montante 600,00 segundu lugar dolár 400,00 no terseiru lugar dolár 200,00. Pintura nian, primeiru lugar sei oferese osan ho valór dolár 300,00, segundu lugar sei oferese osan ho valór dolár 200,00 no terseiru lugar sei oferese osan ho valór 100,00.

Seluk, kustu ba ekipa juri sertame, ho montante dolár 200,00. Ba ekipa juri kompetisaun múzika sei hetan montante 200,00 nomós pintura nian, sei hetan mós montante dolár 200,00.

Katak, totál montante alokadu ba kompetisaun tolu ne’e hamutuk dolár 2.900,00, inklui insentivu ba Komisaun Munisipál sira (ekipa nasionál 3.000,00, Rejiaun Autonóma Espesiál Oecusse-Ambeno (RAEOA) no munisípiu 10, ho montante 3.850,00, estrutura APFTL 600,00 ka (15%) husi grande totál 72.000,00 (100%), ne’ebé oferese husi SEJD ba APFTL hodi dinamiza atividade importante rua hanesan komemorasaun 12 Novembru nomós Loron Nasionál Juventude.

Jornalista: Rafy Belo

Editór : Manuel Pinto

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!