DILI, 28 agostu 2019 (TATOLI)-Ministru Estadu Prezidénsia Konsellu Ministru no Ministru Petróleu no Minerál internu, Hermenegildo Augusto Cabral Pereira “Agio Pereira”, informa Governu Timor-Leste asina kontratu foun ho kompañia 10 ne’ebé halo esplorasaun iha Área Dezenvolvimentu Petrolíferu Konjuntu (JPDA, sigla ingés) no bainhira tratadu fronteira marítima tama ein vigór, área ne’e tama ona Timor-Leste nia soberania.
“Ita asina rejime kontratu foun ne’ebé iha área JPDA nia laran tanba tratadu fronteira marítima entra ein vigór ne’e área JPDA laiha ona, maibé iha mak Fronteira Marítima Permanente ne’ebé tama ona soberania Timor-Leste”, Ministru Agio afirma iha serimónia asina akordu iha Otél Novu Turizmu, Lesidere, ohin.
Ministru Agio dehan iha loron 30 agostu, Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, no Primeiru-Ministru Austrália, Scott Morrison, troka nota tratadu fronteira marítima hahú validade no kontratu hotu-hotu validade.
“Ita sai sasin ba konkluzaun husi prosesu ida ne’e liuhosi asinatura ba kontratu fahe produsaun Timor-Leste nian hamutuk lima: rua ba kampu Bayu-Undan, ida atu substitui JPDA PSC 06-105, ida atu substitui JPDA PSC 11-106 no ida-seluk ba tranzisaun kampu petrolíferu Buffalo ba Timor- Leste nia jurisdisaun”, katak.
Governu Timor-Leste asina akordu hamutuk ho ConocoPhillis, INPEX, Tokyo Timor Sea Resources, Eni, Kompañia Santos, CARNARVON Petroleum Lda, REPSOL, TIMOR GAP no NOPSEMA no Department of Industry Innovation and Sience Australia.
“Kompañia sira ne’e mak iha área Bayu udang no Kitan ita halo ona kontratu foun ho sira atu sira kontinua hala’o esplorasaun bainhira tama soberania Timor Leste”, katak.
Aléinde ne’e, nia dehan asina mós akordu ida kona-ba troka informasaun fiskál sira entre Timor-Leste no Austrália, no memorandu entendimentu rua entre instituisaun sira ne’ebé permite kooperasaun iha matéria petróleu nian. Enkuantu, konkluzaun ba medida sira-ne’e importante ba troka nota diplomátika sira ne’ebé sei permite Tratadu Ketan Tasik sira tama iha vigór.
“Ha’u hakarak agradese ba empreza hotu-hotu ne’ebé halo parte iha joint venture tanba kontinua serbisu nafatin ho Timor-Leste no kontribui ba ami-nia nasaun nia dezenvolvimentu”, akresenta.
Molok ne’e, iha reuniaun Konsellu Ministru estraordinária ne’e halo aprovasaun ba rezolusaun kona-ba nomeasaun despaxante ofisiál ba atividade sira importasaun no esportasaun iha kampu Bayu-Undan nian.
Haree katak ho asinatura Tratadu Tasi Timór nian, nu’udar projetu ida ne’ebé sei tranzita husi Área Konjunta Dezenvolvimentu Petrolíferu daudaun ne’e ba jurisdisaun eskluziva Timor-Leste nian, maka projetu Bayu-Undan.
Rezolusaun Governu nian ida ne’e ho objetivu hodi mantén empreza Altus Oil & Gas Services hanesan despaxante ofisiál, hodi hamenus perturbasaun ba iha operasaun ne’ebé hala’o hela, konforme ezije husi obrigasaun internasionál nian sira ne’ebé asume husi Estadu Timor-Leste bazeia ba Tratadu nian.
Partisipa iha serimónia asina akordu ne’e, Xefe Estadu Maiór FALINTIL Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) Majór Jenerál Lere Anan Timur, Komisáriu Polísia Nasionál Timor-Leste, Faustino da Costa, membru Oitavu Governu Konstitusionál, Deputadu Parlamentu Nasionál, Prezidente CCI-TL, Oscar Lima, inklui reprezentante kompañia sira ne’ebé hala’o operasaun iha área JPDA.
Notísia relevante : Austrália Rekoñese Área Jurisdisaun no Direitu Eskluzivu TL iha JPDA
Jornalista : Florencio Miranda Ximenes
Editora : Maria Auxiliadora