DILI, 30 agostu 2019 (TATOLI)– Deputadu Partidu Demokrátiku, Mariano Assanami Sabino, hatete Governu Konstitusionál Daualuk presiza fó importánsia ba expansaun área kultiva sira nune’e bele insentiva agrikultór iha Timor-Leste.
“Ita iha rai potensiál barak ba produsaun agrikultura liuliu natar iha Vikeke, Same no Maliana. Governu bele prioritiza área sira ne’e atu fó apoiu ba agrikultór, nune’e bele aumenta produsaun iha kada tinan, nune’e ita labele depende liu ba iha produtu importasaun”, Deputadu Komisaun D trata asuntu Ekonomia no Dezenvolvimentu ne’e afirma iha Parlamentu Nasionál, ohin.
Ba kestaun ne’e, presiza kolaborasaun di’ak entre parte hotu atubele aselera setór agrikultura no mós setór integradu sira seluk. “Dezenvolvimentu ne’e presiza tempu la’ós ohin halo di’ak kedan, maibé presiza esforsu oioin”, nia afirma.
Eis Ministru Agrikultura no Peska salienta atu aumenta produsaun iha rai-laran Governu presiza mós tau atensaun ba iha irrigasaun sira.
“Ita iha irrigasaun sira ne’ebé maka iha IV Governu liuhusi Ministériu Agrikultura no Peska reabilita maka irrigasaun Bebui no Maliana nian. Ida ne’e Governu agora presiza hatutan irrigasaun ne’ebé maka seidauk reabilita, bele reabilita nune’e fornese ba natar sira”, katak.
Tanba ne’e atu diversifika no otimiza liután maka Governu presiza investe iha agrikultura.
Assanami relata dezde Timor-Leste restaura nia independénsia iha 2002, hahú dezenvolve setór ekonomia maski ho limitasaun, maibé konsege rezolve buat balun.
“Ita-boot sira hatene katak momentu primeiru Governu osan ladún iha, maibé konsege dezenvolve área balun”.
Nia dehan iha setór agrikultura seidauk produtiva no seidauk to’o espetativa povu nian, tanba produsaun agríkola rai-laran sei menus, husi porsentu 40.
Jornalista : Natalino Costa
Editora : Maria Auxiliadora