DILI, 18 fevereiru 2020 (TATOLI)–Ministériu Reforma Lejizlativa no Asuntu Parlamentár (MRLAP) prodús ona inisiativa lejizlativa no regulamentár sira hamutuk 14 no ualu (8) mak aprova ona iha Konsellu Ministru (KM).
Dokumentu relatóriu servisu MRLAP nian ne’ebé Ajénsia Tatoli simu husi Gabinete MRLAP, segunda (17/02/2020), relata katak, inisiativa lejizlativa no regulamentár hirak-ne’e, lima mak publika ona no tolu sei haruka ba Parlamentu Nasionál.
Inisiativa lejizlativa no regulamentár lubun ne’e mak hanesan Rezolusaun Governu ba Polítika Reforma Lejizlativa Rezolusaun Governu ba Polítika Reforma Judisiária, Rezolusaun Governu kona-ba Lejíztika, Rezolusaun Governu kona-ba Rejimentu Konsellu Ministrus, Proposta Alterasaun Dahuluk ba Dekretu-Lei 3/2011, 26 janeiru no Estatutu foun ba Banco Nacional de Comérçio de Timor-Leste, S.A.; Nune’e mós Proposta Lei Autorizasaun Lejizlativa ba Alterasaun Kódigu Prosesu Sivíl, Proposta Lei kona-ba Rejime Jurídiku Arbitrajen Voluntária no Alterasaun da-2 ba Kódigu Prosesu Sivíl; Proposta Rezolusaun Parlamentu Nasionál ba Adezaun Konvensaun kona-ba Rekoñesimentu no Ezekusaun ba Sentensa Arbitral Estranjeira sira.
Inisiativa sira seluk na’in aprezenta ona iha soru-mutuk Konsellu Ministru (hein ajendamentu ba diskusaun no deliberasaun) no rua iha prosesu revizaun ikus hodi haruka ba ajendamentu soru-mutuk Konsellu Ministru, ne’ebé mak: Proposta Lei ne’ebé aprova Rejime Jurídiku Seguransa Sosiál ba Titulár sira Órgaun sira Soberania nian; Projetu Rezolusaun Governu ne’ebé aprova Programa Reforma ba Administrasaun Públika; Proposta Lei Autorizasaun Lejizlativa iha Matéria sira Baze Jerál Organizasaun Administrativa nian; Projetu Dekretu-Lei kona-ba Organizasaun Administrasaun Direta no Indireta Estadu nian; Proposta Lei Alterasaun ba Lei 7/2009, 15 juñu, ne’ebé Harii Komisaun Funsaun Públika; Projetu Dekretu-Lei Alterasaun ba Dekretu-Lei 25/2016, 29 juñu, ne’ebé Estabelese Rejime ba Kargu sira Diresaun no Xefia iha Administrasaun Públika.
Dokumentu ne’e relata katak MRLAP mós hola parte iha prosesu elaborasaun ba proposta sira husi ministériu sira seluk (no mós husi Parlamentu Nasionál), liuliu halo redasaun ikus ba orgánika sira balun no fó sai paresér jurídiku hamutuk 23: Proposta Rezolusaun Governu ne’ebé aprova Kódigu Konduta ba Membru sira Governu nian; Projetu Diploma Ministeriál kona-ba Taxa sira ba Lisensiamentu Ambientál; Projetu Dekretu-Lei ne’ebé halo Alterasaun Dahuluk ba Dekretu-Lei 1/2018, 24 janeiru, kona-ba Rejime Promosaun ba Pesoál iha Karreira Administrasaun Públika; Rejime Jurídiku ba Sertifikasaun ba Aeródromu sira; Projetu Dekretu-Lei kona-ba Servisu Prevensaun no Investigasaun ba Asidente ho Aeronave sira; Proposta Lei Anti-Korrupsaun (testu inisiál); Projetu Dekretu-Lei kona-ba Estatutu Orgániku ba Unidade FALINTIL; Projetu Dekretu Governu ne’ebé aprova Regulamentu Estájiu ba Investigadór sira Karreira Espesiál Investigasaun Kriminál no Espesialista sira Laboratóriu PSIK; Proposta Lei ba Harii Orden ba Advogadu sira (testu inisiál); Projetu Dekretu-Lei ne’ebé harii Akademia ba Arte no Indústria Kriativa Kulturál sira Timor-Leste nian (Akademia) no aprova Estatutu sira rasik; Projetu Dekretu-Lei kona-ba Traballu iha Atividade Extrativa sira; Proposta Lei Anti-Korrupsaun (testu substitutivu); Projetu Rezolusaun ne’ebé Aprova Estatutu sira CONSSANTIL nian; Projetu Dekretu-Lei ne’ebé halo Alterasaun Dahuluk ba Dekretu-Lei 8/2009, 15 janeiru, kona-ba Rejime Atribuisaun Bolsa sira Estudu ba Kombatente no Martir sira Libertasaun Nasionál nian Oan sira; Projetu Dekretu-Lei ba Harii Servisu Nasionál Ambulánsia no Emerjénsia Médika, I.P.; Projetu Proposta Rezolusaun kona-ba Asinatura Konvensaun Singapura ba Mediasaun; Projetu Dekretu-Lei Alterasaun ba Dekretu-Lei 18/2016, 22 juñu, ne’ebé Regula Organizasaun no Funsionamentu ba Atividade sira Formasaun Profisionál Sentru Formasaun Jurídika no Judisiária nian no Estabelese Rejime atu Aplika ba Formandu, Dosente no Formadór sira no ba Ajente sira-seluk Formasaun Jurídika SFJJ nian; Projetu sira Diploma Ministeriál Orgániku SEA, Estatutu sira Autoridade Nasionál Lisensiamentu Ambientál nian (ANLA) no Autoridade Nasionál Dezignada ba Fundu Verde ba Klima; Proposta Lei ne’ebé aprova Estatutu Ministériu Públiku; Proposta Alterasaun Dahuluk ba Regulamentu Autoridade Inspesaun no Fiskalizasaun Atividade Ekonomia, Sanitáriu no Alimentár (AIFAESA, IP); Projetu sira Dekretu-Lei kona-ba Rejime Jurídiku ba Instrumentu sira Planeamentu Territóriu, Rejime Jurídiku ba Urbanizasaun no Edifikasaun, no Rejime Jurídiku ba Klasifikasaun no Kualifikasaun ba Solu; Projetu sira Dekretu-Lei ne’ebé aprova Kódigu Rejistu Prediál no Rejistu Jerál ba Ezekusaun, Esplorasaun no Asesu ba Informasaun Kadastru; Proposta Lei ba Harii Orden ba Advogadu sira no aprova sira nia Estatutu sira (testu substittutivu).
Aléinde MRLAP halo ona mós estudu impaktu Regulatóriu ida kona-ba Rejime Jurídiku Pensaun Vitalísia nian (bazeia ba dadus husi MF no koordena ho INSS-MSSI) hodi hamosu proposta lei ne’ebé refere ona iha leten.
Haree fali ba kuadru normativu nasionál ne’ebé iha, MRLAP hala’o ona levantamentu dahuluk ba regulamentasaun UNTAET hodi identifika regulamentu sira ne’ebé sei moris hela no presiza atu hamate hodi hamosu lejizlasaun ka regulamentasaun foun, ne’ebé sei koordena ho ministériu sira relevante.
Ikus-liu MRLAP prodús mós nota konseitu tolu (reforma lejizlativa, reforma judisiária no reforma ba Direitu) no nia planu asaun jerál rua, planu asaun espesífiku lima, planu lejizlativu MRLAP nian ida no planu lejizlativu Governu nian ida.
Ho haree ba reforma lejizlativa ne’ebé sorin balun mós husi reforma judisiária no reforma administrativa (ikus nee tan MRLAP iha kna’ar atu hato’o proposta ba medida sira ne’ebé promove inovasaun ba administrasaun públika, liuliu liuhusi governasaun eletrónika), orgánika MRLAP nian harii gabinete ida rasik ba área ida nee.
Governu Konstitusionál da-ualu ho hanoin atu hala’o nafatin reforma sira ne’ebé hahú tiha ona iha governasaun sira liubá ne’ebé iha susesu, harii Ministériu Reforma Lejizlativa no Asuntu Parlamentár (MRLAP) atu haree oinsá dezenvolve, armoniza no konsolida ordenamentu jurídiku no hala’o reforma judisiária no mós haree ba asuntu parlamentár no komunikasaun sosiál (matéria rua ikus nee ne’ebé iha governu sira liubá kna’ar ba sekretaria estadu sira).
Jornalista : Nelson de Sousa
Editór : Francisco Simões