DILI, 07 maiu 2020 (TATOLI) –Update ba loron ohin, kinta (07/05/2020), kona-ba situasaun nasionál kazu Coronavirus ka COVID-19 ne’ebé fó sai ofisial husi Sala Situasaun Sentru Integradu Jestaun Krize (SS CIGC) katak, total rezultadu laboratóriu negativu aumenta ba na’in-679 kompara ho horiseik iha kazu negativu na’in-662.
Notísia Relevante : Dadus COVID-19, Pasiente Rekuperadu 21
Dadus CIGC nian mós hatudu katak kazu rekuperadu kontinua mantein hanesan ho dadus horiseik mak na’in-21 (konfirmadu 17+provavel haat (4)).
Liuhusi konferénsia imprensa iha Sentru Mídia CIGC iha Sentru Konvensaun Dili (CCD), Portavós Sala Situasaun CIGC, Odete da Silva Viegas, klarifika katak, dadus total numeru kumulativu teste 764, total numeru hein rezultadu 61, total kumulativu kazu konfirmadu mantein 24 no kazu foun zero (0).
“Kazu baixa hitu (7), ita seidauk iha númeru mate to’o ohin loron (zero),” hateten Odete da Silva Viegas.
Nia informa tan, total profisionál saúde iha kuarentena mantein na’in-40, total ema iha kuarentena obrigatóriu no auto-kuarentena; kuarentena obrigatóriu 123, kompostu husi iha fasilidade governu nian iha Dili na’in-89 no iha fasilidade governu nian iha munisípiu na’in-34.
Notísia Relevante : Pesoál Saúde Pozitivu COVID-19 Rekupera Ona
Kona-ba dadus auto-kuarentena, Odete Viegas hatutan, iha Dili zero (0) no iha munisípiu na’in-32. Nune’e, total abitante ne’ebé pasa ona kuarentena obrigatóriu loron-14 hamutuk 2.077, mak hanesan iha Dili na’in-1.639 no iha munisípiu na’in-438.
“Ba maluk sira ne’ebé kompleta ona loron-14 no sira ne’ebé maka rekuperadu fila ona ba hamutuk ho família no komunidade, atu nafatin mantein distánsia fízika, distánsia sosiál, fase-liman ho sabaun, uza máskara. Karik moras no sai ba fatin públiku, evita halibur-malu, no karik mosu sintoma ruma favor liga ba 119 ka hakbesik ba fasilidade saúde hodi konsulta atu bele prevene moras COVID-19 husi ita nia-an,” afirma Odete Viegas.
Nia tenik-tan, “Ita rasik tenke halo esforsu maka’as hodi muda ita-nia hahalok ba moris saudavel ho disiplina, nune’e bele fo garantia katak moras ne’e sei la kona ita.”
Odete Viegas afirma tan, experiénsia durante krize Ébola tinan hirak liu ba, iha nasun balun labarik barak maka sai vítima no mate tanba sarampu kompara ho ema ne’ebé mate tanba virus Ébola. Ho informasaun ida ne’e, atu fó hanoin mai Timoroan hotu, inan-aman sira kona-ba importánsia atu garante katak labarik hotu-hotu tenke hetan protesaun husi moras ne’ebé bele prevene liuhusi vasinasaun, hanesan mós uainhira luta kontra propagasaun peste letál COVID-19.
Nia afirma tan, governu Timor-Leste komprometidu atu mantein nafatin servisu esénsia saúde nian. Tanba ne’e, sosiedade no ema hotu tenke asegura labarik hotu tenke nafatin hetan vasina tuir tempu ne’ebé termina ona iha kalendáriu imunizasaun nian.
“Vasina, protégé ita-nia moris, prevene moras, sai mós aliserse ba ita-nia saúde no moris di’ak, maske ho ijiene ne’ebé di’ak, saneamentu no asesu ba bee-hemu, maibé infesaun sira sei bele da’et, uainhira ema-ida la hetan vasina, moras no infesaun sira ne’ebé la eziste tiha ona ka moras ne’ebé mós la’ós komún bele mosu fali-fali mai,” Odete Viegas hateten.
Ikus liu, Odete Viegas fó apresiasaun boot ba servisu frontline sira, agradese ba komponente hotu-hotu ne’ebé tau ona fiar ba Sala Situasaun CIGC hodi hala’o knar kombate surtu COVID-19 iha Timor-Leste.
Jornalista : Nelson de Sousa
Editór : Francisco Simões





