iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Implementasaun sistema ASYCUDA konsege hamenus tempu trata dokumentu

Implementasaun sistema ASYCUDA konsege hamenus tempu trata dokumentu

Komisáriu AA/Alfándega, José António Fátima Abílio. Imajen TATOLI/Jogerjo Guterres

DILI, 01 setembru 2020 (TATOLI)-Diretór Jerál Autoridade Aduaneira (AA)/Alfándega, José António Fátima Abílio, konsidera implementasaun sistema ASYCUDA World iha atividade merkadoria importasaun no esportasaun hatudu progresu signifikante.

Tuir diretór ne’e, implementasaun reforma desde 2014 hodi konklui prosesu ASYCUDA World iha tinan kotuk (2019) tenta simplifika buat barak, modernizasaun sistema hodi hafasil prosesu ne’e buat barak.

“Ezemplu dokumentu sira kuaze eletrónika hotu liuhosi online inklui pagamentu mós bele ho online atu ami rai prosesu hotu no iha transparánsia inklui redusaun tempu, signifika iha progresu boot hosi prosesu dezalfandegamentu tanba antes ne’e ró tama mai no para iha Portu Dili bele to’o loron 15 maibé daudaun ba loron tolu de’it,” informa Diretór Jerál Alfándega ba Agência Tatoli iha ninia knaar fatin, iha Palásiu Governu, tersa ne’e.

Nia dehan, sistema ne’e mós konsege kontrola sasán merkadoria ho di’ak no agora tama iha faze tranzisaun.

“Daudaun atu tama ba implementasaun sistema janela únika, tanba ne’e agora iha faze tranzisaun hosi sistema ASYCUDA World ba implementasaun janela únika. Maski implementasaun janela únika ne’e ita uza nafatin ASYCUDA World atu halo ninia interface ho administrasaun aduaneira sira iha nasaun seluk atu partilla dadus importasaun atubele analiza no halo aprovasaun dokumentu merkadoria sira via elektrónika,” nia esplika.

Nia hatutan, ezemplu seluk maka bainhira iha nasaun ida hakarak halo importasaun, sira sei husu katak Timór presiza sasán merkadoria saida atu importa inklui ninia rekezitu liuhosi sistema ne’e hodi bele fó informasaun ba malu no tau iha informasaun kona-ba rekezitu legál sira ne’ebé tenke kumpre. 

“Bainhira ita komesa halo interface ona ho Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla inglés) no Komunidade País Lian Portugés (CPLP, sigla portugés), signifika ita sai hanesan fatin tránzitu nasaun sira no ita bele liga ho administrasaun aduaneira iha mundu seluk,” nia subliña.

Nia informa, iha prosesu tranzisaun ne’e sei konsentra uluk instituisaun ualu ne’ebé maka serbisu hamutuk ho Alfándega iha ligasaun importasaun no esportasaun.

Instituisaun sira ne’e maka hanesan Diresaun Nasionál Kuarentena no Bioseguransa, Autoridade Portuáriu Timor-Leste (APORTIL), Ministériu Komunikasaun no Transporte (MTK), Ministériu Saúde (MS), TradeInvest, ho instituisaun seluk ne’ebé uza ona plataforma ASYCUDA World ne’ebé maka Governu aprova liuhosi rezolusaun númeru 24/2017 hanesan sistema eletrónika Timor-Leste nian atu implementa janela únika.

Jornalista: Antónia Gusmão

Editora: Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!