iklan

NASIONÁL, HEADLINE, POLÍTIKA

Prezidente Repúblika sei dekreta kalendáriu eleisaun prezidensiál iha janeiru 2022

Prezidente Repúblika sei dekreta kalendáriu eleisaun prezidensiál iha janeiru 2022

Prezidente Repúblika, Francisco Guterres "Lú Olo". Imajen Tatoli/Egas Cristovão.

DILI, 27 outubru 2021 (TATOLI)—Prezidente Repúblika (PR), Fransciso Guterres Lú Olo, hateten Prezidente Repúblika sei dekreta kalendáriu eleisaun prezidénsiál iha fulan-janeiru tinan 2022.

Notísia Relevante: Xefe Estadu promulga alterasaun lei eleitorál ba Prezidente Repúblika

“Maizumenus hafoin tinan foun tan mak dekreta,” Prezidente Repúblika, Francisco Guterres Lú Olo, hateten ba jornalista sira hafoin hala’o inaugurasaun ba edifísiu foun Gabinete Sentrál Kombate Korrupsaun, Prokuradória Jerál Repúblika (PGR, siglá portugés), iha Colmera, Dili, kuarta ne’e.

Antes ne’e tuir kalkulu CNE nian, iha fulan janeiru 2022, iha inísiu primeira semana, Prezidente Repúblika bele dekreta ona kalendáriu eleisaun prezidensiál, nune’e iha loron 19 fulan-marsu tinan 2022 bele hahú realiza eleisaun prezidensiál.

Komisaun A altera lei eleitorál Prezidente Repúblika

Iha 25 juñu 2021, Komisaun A ne’ebé trata asuntu Konstitusionál, altera ona artigu hamutuk 11 iha lei eleitorál ba Prezidente Repúblika iha espesialidade.

Governu liuhosi Ministériu Administrasaun Estatal propoin altera lei eleitorál ba Prezidente Repúblika hamutuk artigu 11 mak hanesan 19, 31, 32, 36, 38, 39, 40, 41, 44, 45 no 68.

Iha redasaun atuál artigu 19 (Admisaun kandidatura sira) númeru 1 hateten, simu kandidatura sira inísia verifikasaun regularidade hosi prosesu, autensidade hosi dokumentu no elejibilidade hosi kandidatura sira. Mantein redasaun atuál maibé introdús tán STAE koadjuva ba STJ (Supremu Tribunál ba Justisa) hodi verifika no informa lista proponente kandidatura sira. Nune’e mós aumenta tán bainhira deteta irregularidade, STAE informa ba STJ hodi halo verifikasaun.

Iha redasaun atuál 31 (sentru votasaun) númeru 4 hateten, númeru no lokalizasaun sentru votasaun no estasaun votu divulga hosi STAE até loron 30 molok loron eleisaun, bele muda to’o loron 10 molok data ba realizasaun votasaun. Iha alterasaun mensiona, númeru no lokalizasaun sentru votasaun no estasaun votu divulga hosi STAE até loron 30 molok loron eleisaun, bele altera to’o loron 10 molok data ba realizasaun votasaun. Mudansa iha lifuan portugés “podendo os mesmos ser alterados” ba “podendo ser alterada”.

Iha redasaun atuál artigu 32 (oráriu funsionamentu) númeru 1 hateten, loron eleisaun iha sentru votasaun no estasaun votu hahú tuku hitu (07:00) no ensera iha tuku tolu (15:00) lorokraik, maibé alterasaun hahú hosi tuku neen (06:00) no termina hafoin kontajen ba votu. Mudansa iha oras no bainhira kontajen votu la’o hela, seidauk tama ba eleitór sira-ne’ebé seidauk ezerse direitu ba votu.

Iha redasaun atuál atrtigu 36 (direitu ba votu) númeru 5, esplika membru forsa armada no forsa seguransa, fiskal kandidatura sira, funsionáriu no ajente administrasaun públika ne’ebé presta serbisu iha loron eleisaun, ezerse direitu votu iha sentru votasaun iha lokalizasaun ne’ebé ajente sira serbisu ba.

Iha alterasaun aumenta tán misaun diplomátiku sira no misaun observasaun eleitorál, nune’e mós ba profisionál hosi órgaun komunikasaun sosiál sira, ne’ebé presta serbisu iha ámbitu atividade observasaun eleitorál no kobertura ba notísia kona-ba eleisaun prezidensiál. Nune’e mós aplika sentru votasaun paralelu ba eleitór sira ho razaun moras no eskolár.

Iha redasaun atuál artigu 38 (bulletin votu) númeru 2, hateten kada bulletin votu ho impresaun naran kandidatura sira, kór, fotografia no sómbolu ho livre eskolla, dispostu orizontalmente, hosi orden sorteada ne’ebé aprova hosi CNE bazea ba sub-proposta STAE.

Iha alterasaun propoin modelu “braille” iha bulletin votu ba eleitór portadór defisiénsia vizuál maibé proposta ne’e elimina hosi deputadu sira.

Iha redasaun atuál 39 (identifikasaun eleitór sira) númeru 3 hateten, bainhira eleitór laiha kartaun eleitoról iha loron eleisaun, bele ezerse direitu votu aprezenta billete identidade ka pasaporte no iha alterasaun mudansa de’it iha liafuan “válidu” tanba lei vijente la temi.

Iha redasaun artigu 40 (lokál votasaun) númeru 1 hateten, kada eleitór iha territóriu nasionál ezerse votu iha sentru votasaun ne’ebé estabelese iha suku. Iha alterasaun aumenta tán “sentru votasaun paralelu”.

Iha redasaun atuál artigu 41 (la halo realizasaun ba votasaun) númeru 7 hateten, eleisaun realiza iha loron sétimu posteriór, maibé iha alterasaun realiza iha loron daruak.

Iha redasaun atuál 44 (Kontajen ba votu no apuramentu inisiál) mantein maibé introdús tán sentru votasaun paralelu ne’ebé obedese ba regra kontajen no apuramentu hosi restante sentru votasaun.

Iha redasaun atuál artigu 45 (asembleia apuramentu munisipál) introdús tán apuramentu munisipál remete ba CNE ho prazu loron tolu, konta hosi data eleisaun, data apuramentu munisipál, votu reklamadu no reklamasaun relativa operasaun eleitorál no haruka kópia akta ida ba STAE.

Iha redasaun atuál artigu 68 (observadór nasionál no internasionál), epslika observadór eleitorál bele akompaa operasaun votasaun, dezde instalsaun sentru votasaun ka estasaun votu to’o enseramentu, aumenta de’it katak observadór tenke informa ba STAE hodi hetan lejítimu molok loron eleisaun.

Jornalista : Nelson de Sousa

Editór       : Cancio Ximenes

 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!