MKI realiza semináriu diversifikasaun ikóniku produtu ba abitante Vikeke

VIKEKE, 18 Agostu (TATOLI)—Ministériu Komérsiu no Indústria (MKI) liuhusi Diresaun Jerál Komérsiu, Tersa ne’e, realiza semináriu rejionál kona-ba dezenvolve produtu ikóniku nian ba negosiante no autoridade sira iha Munisípiu Vikeke.
Iha semináriu ne’e, Ministru Komérsiu Indústria, Filipus Nino Pereira, haktuir semináriu kona-ba “Dezenvolve produtu ikóniku Postu Administrativa/Munisípiu ida ho Produtu ida” hanesan inisiativa estratéjika husi MKI atu promove dezenvolvimentu ekonomia lokál liuhusi identifikasaun, dezenvolvimentu no valorizasaun produtu espesífiku ne’ebé iha poténsia kada área.
Programa ida-ne’e responde ba nesesidade atu diversifika ekonomia nasionál, hamenus dependénsia ba importasaun, no aumenta valór adisionál ba produtu lokál.
“Ko’alia kona-ba produtu ikóniku ne’ebé eziste iha postu no munisípiu sei reprezenta munisípiu idaidak nian. Tanba ne’e, ami mai realiza semináriu ida-ne’e ba ita-nia abitante sira hodi define produtu ikóniku kada munisípiu. Tanba ita agora ko’alia kona-ba troka komérisiu, entaun saida mak ita bele oferese ba ita-nia konsumidór sira tantu rai-laran no rai-li’ur. Tan ne’e, ita presiza hamoris setór produtivu sira liliu ba setór agrikultura tanba setór ida-ne’e ema barak mak presiza,” Ministru Nino Pereira hateten iha abertura semináriu, iha salaun Munisípiu Vikeke, Tersa ne’e.
Governante ne’e hatutan durante ne’e prodús produtu agrikola iha rai-laran, maibé konsome ba rai-laran no ba konsome família uma laran, nune’e seidauk komersializa produtu agríkola ho di’ak hodi importa bá merkadu internasionál sira.
“Tanba ita daudaun ne’e tama merkadu globál no merkadu ASEAN, entaun presiza iha produtu hodi fa’an ba ema, se lae ema mak fa’an ba ita, ita-nia osan mós ba hotu ema. Tan ne’e, ita mós prepara ita-nia produtu sira-ne’ebé ita iha hanesan fehuk, talas, hudi no produtu sira seluk ne’ebé ita iha,” nia enkoraja.
Nia dehan daudaun ne’e sasán sira-ne’ebé importa tama mai Timor-Leste millaun ida-resin, maibé produtu Timor-Leste esporta sai mínimu loos, bá ho kontainer mamuk.
“Ita-nia produtu sai bá ema-nia rai ne’e uitoan de’it mak kafé, maibé ema-nia produtu tama mai ita-nia rai mak barak liu,” Nino haktuir.
Tan ne’e, liuhusi programa identifika no valoriza no foti aas kualidade produtu lokál ne’ebé iha poténsia boot iha kada área. Diversifikasaun ekonomia hamenus dependénsia ba sasán importasaun hodi haburas produsaun nasionál. Estimula inovasaun fó motivasaun ba komunidade no empreza ki’ik sira atu kria produtu ho valór adisionál. Baze ba sustentabilidade mak harii fundasaun ekonómika ne’ebé forte no permanente ba Timor-Leste iha futuru.
Iha fatin hanesan, Sekretáriu Munisípiu Vikeke Asuntu Finansa, Estevão de Carvalho, hato’o agradese ba Ministru Komériu no Indústria no ekipa sira-ne’ebé deside realiza semináriu ida-ne’e iha Munisípiu Vikeke hodi motiva komunidade prepara produtu sira.
“Tanba, Munisípiu Vikeke poténsia boot ba setór agrikultura ida mak hare, fehuk, talas, ai-lia, hudi no produtu sira seluk ne’ebé eziste iha ami-nia munisípiu ida-ne’e. Tan ne’e, ami hato’o agradese ba MKI ne’ebé realiza semináriu ida-ne’e pertenente tebes ba Munisípiu Vikeke,” nia akresenta.
Entretantu, partisipa iha semináriu ne’e kompostu husi autoridade lokál, diresaun sira iha Munisípiu Vikeke no negosiante sira iha Vikeke.
Jornalista: Vitorino Lopes da Costa
Editór: Xisto Freitas da Piedade

