SEI, INETL no UN Women lansa Perfíl Jéneru Munisipál

DILI, 18 Agostu 2026 (TATOLI)—Governu liuhusi Sekretaria Estadu Igualdade (SEI) servisu hamutuk ho Institutu Nasionál Estatístika Timor-Leste (INETL) ne’ebé hetan apoiu tékniku hosi UN Women finaliza ona Perfíl Jéneru Munisipál no ohin lansa ona.
Dokumentus Ofisiál ne’e iha relevánsia boot ba ajenda dezenvolvimentu desentralizasaun Timor-Leste hodi fornese evidénsia pratika ba munisípiu no instituisaun nasionál sira atu identifika lakuna, determina prioridade investimentu no haforsa planeamentu, dezenvolvimentu polítika, orsamentasaun, prestasaun servisu no monitorizasaun ne’ebé responsivu ba jéneru.
Sekretária Estadu Igualdade, Elvina Sousa Carvalho hateten liuhusi dadus ne’e bele halo planu. Aleinde ne’e, liuhosi dadus ne’e, sai baze ne’ebé halo polítika no programa sira.
“Ida-ne’e sei guia ami atu ami bele hasa’e númeru feto nia ba asesu edukasaun, servisu saida de’it ne’ebé iha. Liuhosi dadus ne’e ami bele halo intervensaun ba alvu sira,” nia dehan ba jornalista sira iha Otél Timor, Tersa ne’e.
Nune’e mós, Prezidente Institutu Nasionál Estatístika Timor-Leste (INETL), Elias dos Santos Ferreira, informa ohin lansa tanba INETL servisu hamutuk SEI no hetan apoiu tékniku hosi UN Women ne’ebé finaliza ona perfil munisípiu sira.
“Relatóriu ne’e parte husi sensu uma-kain nian. Ne’ebé ohin ita lansa ne’e perfil kada munisípiu depoiz entrega ba Ministériu Administrasaun Estatál para públika iha portál,” Elias dehan.
Nia espera katak parte relevante bele uza dadus atu halo planu sira tanba atu diskute tan ona orsamentu 2027 ne’ebé dadus ne’e bele ajuda.
Portantu, Prezidente UN Women iha Timor-Leste, Amy Nishtha Satyam, hein katak saida de’it maka lansa ohin sei sai importante, la’ós de’it ba parte jéneru nian, maibé mós ba ministériu administrasaun Estatál nian.
Nia enkoraja asaun tolu hosi ministériu sira, partikularmente reprezentante ministériu sira-ne’ebé iha, bele uza dadus ne’e.
“Ha’u hanoin, hanesan ami maka parseiru dezenvolvimentu nian, ami tenke hadomi atu uza dadus ne’ebé ami prodús, katak ida-ne’e la’ós de’it relatóriu ida, maibé ida-ne’e hanesan asesoria ida atu hateten mai ami saida maka atu halo planu daruak,” nia akresenta.
Perfil Jéneru Munisípiu nian, ne’ebé dezenvolve uza estatístika ofisiál husi Institutu Nasionál Estatístika Timor-Leste (INETL, I.P.) 2022, apoia foti desizaun ne’ebé informadu ho evidénsia iha nivel nasionál no munisípiu. Sira koloka dadus jéneru la’ós de’it nu’udár instrumentu deskritivu, maibé nu’udár instrumentu sentrál ba governasaun no rikusoin estratéjiku hodi identifika disparidade sira, fó prioridade ba intervensaun sira, no hametin dezeñu, alvu, no monitorizasaun ba polítika sira-ne’ebé avansa igualdade jéneru no empoderamentu ekonómiku feto nian iha Timor-Leste nia munisípiu 13 no Oekusi.
Hodi fornese hanoin sira-ne’ebé dezagregadu territorialmente, perfil sira permite munisípiu sira atu komprende di’ak liután oinsá fatór estruturál sira, hanesan dinámika demografia, edukasaun, estadu sivíl, partisipasaun iha merkadu traballu, empregu vulneravel, produsaun subsisténsia, envelhesimentu, no defisiénsia, interasaun hodi forma oportunidade no limitasaun sira jéneru nian iha kursu moris nian.
Evidénsia lokalizada ida-ne’e fó apoiu ba aliñamentu resposta polítika ho nesesidade espesífika komunidade nian, hadi’ak alokasaun rekursu, no hametin efetividade polítika no intervensaun programátika sira.
Perfíl sira apoia implementasaun kuadru polítika nasionál sira, inklui Programa Governu Konstitusionál IX (2023-2028), Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011-2030.
Iha liña ho UN Women nia kompromisu atu avansa igualdade jéneru liuhosi ninia mandatu normativu, koordenasaun, no operasionál, perfil sira kontribui ba hametin ekosistema dadus nasionál no lokál liuhosi taka lakuna entre produsaun no utilizasaun dadus. Sira hatudu valór hosi estatístika ofisiál sira iha jerasaun dadus komparavel, relevante ba polítika iha área jeográfika sira no hodi monitoriza progresu ba ODS sira, partikularmente sira-ne’ebé relasiona ho edukasaun ho kualidade (ODS 4), igualdade jéneru (ODS 5), serbisu dignu (ODS 8), no dezigualdade sira-ne’ebé redús (ODS 10).
Rezultadu sira dezagregadu, bainhira posivel, tuir sexu, fatin, idade, estatutu defisiénsia, no estatutu sivíl, hodi permite komprensaun ida-ne’ebé nuansa liu kona-ba dezigualdade jéneru no sé maka husik hela iha kotuk.
Ikusmai, Perfil Jéneru Munisípiu nian dezeña nu’udár instrumentu prátiku ba polítiku sira, planeadór sira, no parseiru dezenvolvimentu sira atu tradús dadus jéneru nian ba asaun, hodi apoia foti desizaun ne’ebé alvu liu, responde ba jéneru, no ho informasaun ne’ebé iha evidénsia no aselera progresu ba dezenvolvimentu ekonómiku ne’ebé sustentável, inkluzivu no responde ba jéneru iha Timor-Leste.
Iha Munisípiu Aileu, 91% hosi feto kaben-na’in sira ho idade 20-24 maka la tuir eskola agora daudaun kompara ho 57 pursentu hosi feto sira ne’ebé nunka kaben. Iha Ainaru, 88% hosi feto kaben-na’in sira ho idade 20-24 agora daudaun la tuir eskola kompara ho 49% hosi feto sira ne’ebé nunka kaben. Iha Ataúru, 89% hosi feto kaben-na’in sira ho idade 20-24 agora daudaun la tuir eskola kompara ho 67 porsentu hosi feto sira ne’ebé nunka kaben.
Iha Baucau, 90% hosi feto kaben-na’in sira ho idade 20-24 maka la tuir eskola agora daudaun kompara ho 51 pursentu hosi feto sira ne’ebé nunka kaben. Iha Bobonaru, 93% hosi feto kaben-na’in sira ho idade 20-24 maka la tuir eskola agora daudaun kompara ho 58 pursentu hosi feto sira ne’ebé nunka kaben.
Iha Kovalima, 96% hosi feto kaben-na’in sira ho idade 20-24 agora daudaun la tuir eskola kompara ho 69% hosi feto sira ne’ebé nunka kaben. Munisípiu Dili, 78% hosi feto kaben-na’in sira ho idade 20-24 agora daudaun la tuir eskola kompara ho 31 porsentu hosi feto sira ne’ebé nunka kaben. Iha Ermera, 90% hosi feto kaben-na’in sira ho idade 20-24 maka agora daudaun la tuir eskola kompara ho pursentu 50 hosi feto sira ne’ebé nunka kaben.
Iha Lautein, 93% hosi feto kaben-na’in sira ho idade 20-24 maka agora daudaun la tuir eskola kompara ho pursentu 56 hosi feto sira-ne’ebé nunka kaben. Iha Likisá, 89% hosi feto kaben-na’in sira ho idade 20-24 agora daudaun la tuir eskola kompara ho 54 porsentu hosi feto sira-ne’ebé nunka kaben. Iha Manatutu, 92% hosi feto kaben-na’in sira ho idade 20-24 maka la tuir eskola agora daudaun kompara ho pursentu 44 hosi feto sira-ne’ebé nunka kaben.
Iha Manufahi, 91% hosi feto kaben-na’in sira ho idade 20-24 maka la tuir eskola agora daudaun kompara ho 52 pursentu hosi feto sira-ne’ebé nunka kaben. Iha Oekusi, 93% hosi feto kaben-na’in sira ho idade 20-24 agora daudaun la tuir eskola kompara ho ho pursentu 48 hosi feto sira ne’ebé nunka kaben no iha Vikeke 92% hosi feto kaben-na’in sira ho idade 20-24 maka la tuir eskola agora daudaun kompara ho 61 pursentu hosi feto sira ne’ebé nunka kaben.
Jornalista: Osória Marques
Editór: Xisto Freitas da Piedade

