iklan

NASIONÁL, POLÍTIKA

Timor-Leste presiza diversifika ai-han atu asegura seguransa nutrisaun

Timor-Leste presiza diversifika ai-han atu asegura seguransa nutrisaun

Perkizadór Agrikultura iha Organizasaun Naun Governamentál La'o Hamutuk, Mariano Ferreira. Imajen Tatoli/Osória Marques.

DILI, 13 uutubru 2022 (TATOLI)—Peskizadór Agrikultura iha Organizasaun Naun Governamentál La’o Hamutuk, Mariano Ferreira, hateten nesesidade ba diversifikasaun ai-han ne’e Timor-Leste presiza diversifika ai-han atu hamenus importasaun no asegura seguransa nutrisaun iha nasaun ne’e.

“Agora daudaun, ezekutivu foka de’it ba investe hodi hadi’ak batar no produsaun foos. Iha Timor-Leste, ita iha setór produtu oioin, tanba ne’e Governu presiza investe orsamentu iha área potensiál sira ba diversidade ai-han,” Mariano Ferreira hateten iha konferénsia imprensa, hafoin selebra loron mundiál ai-han ho tema nasionál “La Husik Ema Ida iha Kotuk, Haforsa Sistema Ai-Han ne’ebé Rejiliente no Nutritivu ba Povu Timor-Leste”, ne’ebé realiza iha sede HASATIL, Faról, Dili.

Tuir rezultadu peskiza hatudu, maioria populasaun Timor-Leste konsume foos, tanba nasaun tinan-tinan hatama ona pedidu sosa foos tonelada 130,000, maibé Timor-Leste prodús de’it tonelada 70,000.

“Rede HASATIL no koligasaun Agrikultura Timor-Leste nian rekomenda ba Ezekutivu atu diversifika produtu ai-han sira atu hamenus dependénsia ba foos no batar. Ita iha setór potensiál atu prodús produtu oioin no importa foos,” nia dehan.

Nia dehan, Governu no parseiru dezenvolvimentu sira tinan-tinan selebra loron Mundiál ai-han, maibé problema kona-ba inseguransa ai-han, malnutrisaun no ki’ak seidauk rezolve.

Nune’e, presiza intervensaun hosi ministériu relevante sira hotu tanba bainhira Timor-Leste selebra tinan-tinan, maibé laiha asaun konkreta ruma atu hadi’a kondisaun agrikultór sira-nian atu aumenta produsaun no hadi’a rendimentu povu nian, Timor-Leste kontinua depende ba importasaun.

Peskizador ne’e fó hanoin katak Parlamentu Nasionál tinan-tinan aprova ona orsamentu Jerál Estadu rihun-ba-rihun, inklui setór agríkola sira hodi aumenta produsaun ai-han. Maibé tuir sensu agríkola iha 2019, maizumenus 36% hosi agrikultór sira sofre hosi inseguransa ai-han ne’ebé krónika, nune’e husu ba Governu atu kria programa ne’e bazea ba sensu sira-ne’e atu hatán ba pergunta ne’e.

Portavós HASATIL nia rede no koligasaun Agrikultura Timor-Leste nian, Deviana Sarmento, apela ba agrikultór sira-ne’ebé prodús ai-han oioin atu asegura seguransa ai-han iha nasaun ne’e.

“Governu tenke investe iha infraestrutura bázika sira, liuliu estrada sira iha área rurál sira atu hadi’a kreximentu ekonómiku munisipál no kria fonte rendimentu nian ida ba agrikultór sira,” nia dehan.

Loron Mundiál ai-han sei selebra iha loron 16 fulan Outubru, no selebrasaun ba loron refere hahú iha tinan 1981 hosi Organizasaun Nasaun Unida.

Jornalista : Osória Marques

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!