DÍLI, 20 fevereiru 2022 (TATOLI) – Komunidade afetadu ba alargamentu konstrusaun Aeroportu Comoro hamutuk uma-kain 57 hasoru Sekretaria Estadu Terras Propriadade (SEPT) atu husu esplikasaun kona-ba prosesu indeminizasaun.
“Ita bo’ot sira hatene katak iha komunidade afetadu ba alargamentu konstrusaun Aeroportu Comoro hamutuk 85. Maibé hosi hirak ne’e, uma-kain balun koopera ho Estadu hodi husik sira-nia rai hodi simu ona indeminizasaun maibé uma-kain 57 mak seidauk tanba seidauk koopera atu simu indeminizasaun”, Sekretáriu Estadu Terras Propriadade (SETP) Eldino Rodrigues dos Santos, dehan ba jornalista sira iha nia kna’ar fatin Colmera, segunda ne’e.
Maske nune’e, Eldino Rodrigues afirma, Governu nia posizaun klaru tanba prosesu konstrusaun Aeroportu Comoro ne’e planu ne’ebé mak aprova ona iha nivél Konsellu Ministru ho rezolusaun Governu nian atu halo konstrusaun.
Nia rekoñese, preokupasaun uma kain 57 nian, tanba ne’e mak Diresaun Nasionál Servisu Kadastrál tún ona iha terrenu hodi sukat komunidade sira nia uma.
“Uma kain ida iha direitu atu hetan indeminizasaun rai metru ida ho valór $40, nune’e komunidade balun aseita ho valór indeminizasaun ida ne’e, ita nia komunidade balun la aseita, hirak ne’e iha Beto Tasi”, nia dehan.
Iha fatin hanesan, Portavóz komumidade Beto-Tasi Matias Rosa da Conceição, hateten komunidade 57 mai hasoru Diresaun Terras Propridade atu husu klarifikasaun valór indeminizasaun rai ne’ebé Estadu fó ba sira.
Nia dehan, razaun seidauk simu rai metru ida ho indeminizasaun $40 tanba momentu ne’e sira sura de’it rai maibé ba plantasaun no buat seluk ne’ebé kuda iha rai leten sira la sura.
“Hanesan sidadaun, ami prontu kooperasau ho Estadu atu sai hosi fatin ne’ebé ami agora hela, kuandu Estadu fó ona orden. Laiha ema ida ka laiha sidadaun ida mak kontra Estadu maibé Estadu tenke haree ba nia prosedimentu sira antes hasai nia sidadaun”, nia haktuir.
Nia esplika katak estatutu rai Beto-Tasi ne’ebé mak Governu deside atu halo alargamentu ba konstrusaun Aerportu Internasionál Nicolau Lobato, ne’e uluk iha 1979, Autoridade Indonézia mak entrega.
“Fatin ne’ebá ne’e uluk fuik, ema ida la hela, entaun autoridade Indonézia entrega ba ami nia avo sira iha tinan 1979, ami hela hodi halo toos, ami kontinua hela iha fatin ne’e. Ami prontu koopera ho Estadu, maibé tenke mós trata ami sidadaun sira liuhosi prosedimentu”, nia konklui.
Jornalista: Natalino Costa
Editór : Zezito Silva




