DILI, 20 marsu 2023 (TATOLI)-Portavóz Assosiasaun Halibur Defisiénsia Matan Timor-Leste (AHDMTL), Carcéres Nunes, husu ba Sekretariadu Tékniku Administrasaun Eleitorál (STAE) atu kria kondisaun iha sentru votasaun ne’ébe sei estabelse iha eleisaun parlamentár iha loron 21 fulan-maiu 2023.
“Husu nafatin ba orgaun eleitorál hanesan STAE no CNE atu kolabora no koordena ho organizasaun defisiénsia atu kria kondisaun ruma iha sentru votasaun tuir kbi’it no kapasidade hodi asegura partisipasaun másimu ema ho defisiénsia nian iha eleisaun tanba ita ukun-aan tinan 20 ona maibé, EhD seidauk bele vota livre, seguru no sekretu,” nia dehan iha konferénsia imprensa, iha edifísiu AHDMTL, Maneleuana, Dili, segunda ne’e.
Notísia Relevante :STAE prepara ona modelu buletin úniku ba ema defisiénsia matan
Ema ho defisiénsia hakarak partisipa eleisaun hodi vota ho livre, seguru no sekretu bazeia ba konstituisaun RDTL artigu 65.
Artigu 65. (Eleisaun sira)
- Órgaun eleitu soberania nian ho podér lokál sei hili tuir eleisaun, hosi eleisaun universál, livre, diretu, sekretu ema ida votu ida, no periódiku.
- Resenseamentu eleitorál ne’e obrigatóriu, ofisiál no ida de’it no universál no sei atualiza iha eleisaun ida-idak.
- Kampaña eleitorál hala’o tuir PRINSÍPIU hirak tuirmai ne’e: a) Liberdade ba propaganda eleitorál; b) Oportunidade no tratamentu hanesan ba kandidatura hotu-hotu; c) Imparsialidade na’in ulun boot públiku sira-nian kona-ba kandidatura; d) Transparénsia no fiskalizasaun sura votu nian.
- Konversaun votu nian iha mandatu hala’o tuir sistema reprezentasaun proporsionál.
- Prosesu eleitorál sei regula tuir lei.
- Órgaun independente maka sei tau matan ba resenseamentu no eleisaun sira. Lei maka estabelese orgaun ne’e nia kompeténsia, kompozisaun, organizasaun no nia knaar.
Kona-ba alterasaun lei eleitorál nia dehan, importante nune’e ema ho defisiénsia matan Timor-Leste bele partisipa másimu iha eleisaun.
“Tuir loloos tempu ona atu halo alterasaun ba lei sira ne’ebé la fó biban hodi asegura ema ho defisiénsia nia partisipasaun ne’ebé sita momoos iha konvensaun ONU ba direitu ema ho defisiénsia ne’ebé Timor-Leste mós hola parte ona iha konvensaun ne’e,” nia dehan.
Aleinde ne’e, Portavóz ba organizasaun ne’ebé halibur matan defisiénsia matan ne’e husu ba entidade hotu-hotu atu utiliza terminolójia ne’ebé dignu no respeitu ba direitu umanu atu la bele prejudika ema seluk ninia sentimentu.
“Ami rekomenda atu utiliza liafuan ema ho defisiénsia, ema ho nesesidade espesiál ka ema ho diferente abilidade, labele dehan alezadu,” nia rekomenda.
Timor-Leste ukun-aan besik ona tinan 21, maibé Estadu seidauk garante direitu ema ho defisiénsia sira, ezemplu ida maka to’o agora edifísiu públiku sira seidauk kria espasu ba ema ho defisiénsia atu asesu.
“Seidauk iha polítika hodi garante direitu ba ema ho defisiénsia tanba até agora edifísiu Parlamentu Nasionál seidauk iha rampa, seidauk iha sistema brille iha komputadora sira hodi defisiénsia sira asesu,” nia dehan.
Notísia Relevante :AHDMTL preokupa desizaun PR veto alterasaun lei eleitorál
Jornalista : Osória Marques
Editór : Agapito dos Santos