iklan

NASIONÁL, EKONOMIA, HEADLINE

Empreza australiana iha interese atu esplora manganés iha Timor-Leste

Empreza australiana iha interese atu esplora manganés iha Timor-Leste

Ministru Petróleu no Minerál, Victor da Conceição Soares. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 13 abríl 2023 (TATOLI) – Ministru Petróleu no Minerál, Víctor da Conceição Soares, informa empreza balun hosi Austrália iha interese atu halo esplorasaun ba manganés iha Timor-Leste.

“Sira hatama tiha ona sira-nia proposta ba Autoridade Nasionál Petróleu no Minerál. Sira tama lai pré-kualifikasaun kuandu liu ba faze tuirmai sira tenke halo ona estudu ba esplorasaun, hafoin ne’e governu atribui lisensa ambiental, nune’e sira bele hahú ona esplorasaun”, ministru hateten bá Agência Tatoli, iha Palásiu Governu.

Governante ne’e hatutan empreza sira manifesta vontade halo investimentu iha osan-mean, osan-mutin no kobre ho manganés. Iha mármore balun ne’ebé governu anteriór halo tiha ona kontratu, depois fó ona bloku balun ba empreza balun, maibé to’o agora sira seidauk hahú sira-nia atividade.

Ministru Víctor esplika katak Kódigu Mineiru ne’e autoriza para Ezekutivu regulariza indústria mineira, tanba ne’e maka harii empreza Mineira ne’ebé agora funsiona ona no halo ona ninia planu komersiál.

“Daudaun loke konkursu públiku nune’e ita-nia industria mineira ne’e hamutuk bloku 49 iha territóriu Timór, hodi bele halo esplorasaun. Nune’e mós halo konkursu públiku ba rai-henek fatuk, materiál konstrusaun ba esportasaun. Bloku sira ne’e lansa hotu ona, no ida ne’e fó posibilidade justifika atu harii fundu mineiru iha futuru, nune’e hamutuk ho Fundu Petrolíferu para aban-bainrua fó sustentabilidade ba ita-nia Estadu”, nia salienta.

Foin lalais, Governu liuhosi reuniaun Konsellu Ministru aprova projetu dekretu-lei, kona-ba abertura área hala’o atividade mineira no aprovasaun ba termu referénsia ba konkursu atu fó direitu mineiru ba esplorasaun no produsaun materiál konstrusaun iha área tolu ne’ebé hetan ona autorizasaun.

Kona-ba aprovasaun termu referénsia ba abertura konkursu atribuisaun direitu mineiru ba esplorasaun no produsaun materiál konstrusaun iha área konsesaun tolu ne’ebé define ona mak iha mota Loes ne’ebé lokaliza iha munsípiu Liquiçá, mota Laclo no mota Laleia lokaliza iha Manatuto.

Antes ne’e, eis-Prezidente Repúblika, Francisco Guterres Lú Olo, promulga ona projetu-lei n.u 4/V (1a) Kódigu Mineiru, ne’ebé tama vigór iha loron 01 janeiru 2022, ne’ebé antes ne’e hahú halo diseminasaun iha setembru to’o dezembru 2021 no kontinua fali iha tinan 2022 to’o nível postu administrativu, liuliu área ne’ebé identifikadu iha potensiál ba rekursu naturál.

Timor-Leste iha tipu minerál hosi metáliku, non metáliku, no minerál estratéjiku hanesan terra estrada, radiativu, tanba ne’e tenke iha lei hanesan Kódigu Mineiru ne’ebé sai hanesan lei inan ba atividade mina no esplorasaun inklui minerál.

Projetu-lei Kódigu Minieru iha artigu 162 ho kapítulu 20 no anexu tolu, ne’ebé iha artigu ida define aprovasaun, artigu tuirmai deskreve polítika mineira, artigu seluk objetivu sira kona-ba estratejia setór mineiru no ikus liu artigu 162 define dispozisaun tranzitóriu.

Iha anexu I define klasifikasaun minerál kompostu hosi mineiru metáliku, jemas, mineiru radiuativu, rochas no minerál industriál, karvaun no mineiru de terras raras, anexu kona-ba taxa hosi royalty mineiru no anexu III define renda superfísie.

Notísia relevante: https://tatoli.tl/2023/03/22/timor-leste-sei-kria-fundu-mineiru-atu-sustenta-dezenvolvimentu-ekonomiku/

Jornalista: Antónia Gusmão

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!