iklan

HEADLINE, SAÚDE

MS-TGA asina akordu haforsa reguladora indo-pasífiku

MS-TGA asina akordu haforsa reguladora indo-pasífiku

Ministra Saúde, Odete Maria Freitas Belo. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 16 maiu 2023 (TATOLI) – Ministériu Saúde (MS) selebra akordu ho Therapeutic Goods Adminsitration Austrália (TGA) ba programa haforsa regulamentu indo-pasífiku iha salaun MS, Caicoli.

“Bazeia ba ami-nia ajenda ohin loron nian mak atu iha karta interkámbiu ida-ne’ebé parte rua asina ho objetivu atu hametin Ministériu Saúde nia Autoridade Reguladora Nasionál ne’ebé servisu iha Diresaun -Jerál ba Fornesimentu Servisu nia okos ba programa haforsa regulamentu indo-pasífiku nian hodi teste ba medikamentu nian”, Ministra Saúde Odete Maria Freitas Belo, informa iha nia diskursu, ohin.

Relasiona ho Parseria ba Rejiaun Saúde ida iha tinan 2023-2027 ne’ebé Governu Austrália lansa, iha realidade importante tebes ba nasaun atu aprende no asegura kapasidade MS nian hodi análize kle’an no sei iha oportunidade atu adapta, ajusta, armoniza no kompleta dokumentu ne’ebé eziste hanesan kualkér dokumentu legál inklui regra no prosedimentu sira ne’ebé relasiona ho asesu ba produtu ho kualidade aas, seguru no efetivu ba diagnóstiku, tratamentu no prevensaun ameasa moras infesaun nian iha nasaun liuliu no automatikamente ba benefísiu Rejiaun Pasífiku nian.

“Hodi halo mudansa ba kualidade, efetivu no seguru ba ai-moruk sira, importante atu asegura asesibilidade no sensibilidade ba produtu ne’e ba diagnóstiku, tratamentu no prevensaun sira”, nia esplika.

Nia afirma, MS hanesan responsável ba área ai-moruk no ekipamentu médiku sira atu tau atensaun ba servisu hamutuk ho departamentu relevante sira (Ospitál sentru saúde no Postu Saúde) atu análize informasaun epidemiolojia ne’ebé liga ho selesaun, espesifikasaun no kuantitasaun no kona-ba kestaun previzaun sira.

“Ba ha’u-nia intervensaun ha’u fiar duni katak tuir prezensa TGA nian iha Timor-Leste durante loron rua nee, no hein katak misaun ne’e sei iha kompromisu maka’as tebes atu implementa planu ne’ebé prepara tiha ona no ho konsiderasaun ne’ebé boot ha’u hein katak Diresaun Nasionál Farmasia no Medikamentu  sei iha matadalan implementasaun nian ida hodi asegura partisipasaun ativu husi pesoál relevante sira iha Ministériu Saúde liuliu Diresaun Nasionál Farmasia, SAMES, INSPTL no departamentu relevante sira seluk,”Nia informa.

Tanba ne’e, Governu Timor-Leste liuhosi MS agradese tebes ba TGA Austrália ba apoiu sira no hein atu haree susesu iha futuru.

Iha fatin hanesan, Asistente Sekretáriu Sesaun Regulamentasaun Internasionál ba Divizaun Regulametasaun ba Medikamentu, Michael Wiseman, hateten husi Governu Austrália fó apoiu ba Timor-Leste  atu bele haree kona-ba sistema regulamentu no haree mós nia kualidade aimoruk produtu farmaseútiku ne’ebé tama iha territóriu Timor-Leste nian.

“Entermu kapasidade ami presiza kapasita ba timoroan liuliu iha área farmasia atu bele iha koñesementu klean ho regulamentu ne’ebé iha liuhosi MS nia objetivu katak atu reforsa tan kapasidade haree kona-ba regulamentu produtu farmasiutiku nian  iha TL”, nia konklui.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór : Zezito Silva

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!