MALIANA, 07 agostu 2023 (TATOLI) – Ministériu Agrikultura no Peska (MAP) serbisu hamutuk ho Ministériu Saúde (MS), halo sensibilizasaun kona-bá medida prevensaun virus Raiva ka Rabies, iha suku Raifun, postu administrativu Maliana, munisípiu Bobonaro.
Sensibilizasaun ne’e sei kobre postu administrativu haat besik liña fronteira hanesan; Atabae, Maliana, Balibó no Lolotoe, ne’ebé baliza ho Nusa Tengara Timur (NTT), Indonézia.
Reprezentante Xefe Departamentu Pekuária no Veterinaria, Diresaun Servisu Munisipál Agrikultura Munisípiu Bobonaro, Casemiro Mau, esplika, governu foti asaun hodi halo prevensaun sedu, tanba daudaun ne’e virus Raiva mosu iha Soe, NTT rezulta ema mate.
Notísia relevante: Governu afirma Timor-Leste livre hosi vírus rabies
“Ita alerta ba suku sira-ne’ebé viziñu ho nasaun Indonézia hodi fahe informasaun kona-bá moras Raiva ne’e rasik, atu ita-nia komunidade sira bele komprende no sira mós bele ajuda ministériu rua ne’e hodi prevee moras Raiva hosi asu da’et ba ema, ne’e labele tama mai ita-nia nasaun,” nia informa ba jornalista sira iha Maliana, kuarta ne’e.
Casemiro subliña, maske dadaun ne’e Timor-Leste seidauk rejista moras ne’e, maibé virus Rabies fasil transmite mai Timor-Leste tanba fronteira terrestre entre munisípiu Bobonaro ho NTT, Indonézia baliza no mota mak hafahe.
Atu preve moras ne’e MAP no MS mós halo ona sensibilizasaun ba autoridade seguransa sira, liuliu Unidade Patrullamentu Fronteira (UPF) atu halo kontrolu no vijilánsia másimu ba atividade ilegál sira fronteira.
“Sira apoia de’it ita, atu haree atividade sira hanesan ema hatama animál liuhosi dalan ilegál, sira halo apreensaun tiha, nune’e bele prevene moras ne’e,” nia subliña.
Médiku veterinaria ne’e apela ba komunidade sira besik iha liña fronteira bainhira identifika animál, liuliu asu ne’ebé mak hatudu sinál hanesan kabeen sai hosi ibun, ta’uk naroman ka hakarak hela de’it iha nakukun, tata arbiru sasán no tata ema, tenke hato’o lalais imformasaun ba parte relevante liuliu Ministériu Saúde.
“Atu ita bele foti asaun hasoru moras ne’e, ita antesipa, antes moras ne’e mai, di’akliu ita alerta ba komunidade hodi prevene moras ne’e,” nia konsiensializa.
Antoninho Soares nu’udar abitante Raifun, konsidera sensibilizasaun ne’e bele ajuda ema hotu-hotu koñese moras Raiva atubele antesipia no foti asaun ka medida prevensaun.
“Ami kontenti tebes bele partisipa iha sensilizasaun ida-ne’e, ami hetan informasaun importante, di’ak no barak mai ami-nia saúde, liuliu mai ami-nia vida, tanba moras Rabies perigu tebes no afeta ba ema-nia vida,” nia katak.
Xefe suku Raifun, Domingos Salvador, sei kontinua hatutan informasaun ba komunidade sira hotu liuliu ferik-katuas sira.
“Ita hotu hatene katak moras ne’e to’o ona iha Soe, provínsia NTT, signifika besik to’o ona mai, entaun ami sei fo hanoin ba komunidade atubele prevene-aan hosi moras ne’e,” nia katak.
Notísia relevante: MS ho liña ministeriál prepara ba prevensaun bainhira moras rabies tama iha TL
Jornalista : Sérgio da Cruz
Editór : Evaristo Soares Martins