iklan

INKLUZAUN SOSIÁL

Governu promote harii Konsellu Nasionál ba Ema ho Defisiénsia sira

Governu promote harii Konsellu Nasionál ba Ema ho Defisiénsia sira

Ministra Solidariedade Sosial no Inkluzaun, Verónica das Dores. Imajen Tatoli/Francisco Sony.

DILI, 16 setembru 2023 (TATOLI)—Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI) hamutuk ho liña ministeriál inklui parseiru sira, halo enkontru hodi ko’alia kona-ba Planu Asaun Nasionál (PAN) ho nia progresu no dezafiu durante fulan-janeiru to’o junu tinan ne’e seidauk másimu entaun presiza mellora liután.

Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI), Verónica das Dores, hateten atu mellora PAN ne’e iha IX Governu Konstituusionál nia mandate promete no sei garante harii Konsellu Nasionál ba Ema ho Defisiénsia (EhD) iha ninia mandatu ne’e.

“Ha’u promete no garante sei harii Konsellu Nasionál ba Ema ho Defisiensia no Sekretariadu Permanente ba asuntu defisiénsia ninian,” Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI), Verónica das Dores, hateten ba Agência Tatoli bainhira partisipa iha enkontru avaliasaun Grupu Traballu Tékniku Interministeriál, iha Suai Room,

Ema ho Defisiénsia matan, Gaspar Soares, hateten Planu Asaun Nasionál (PAN) ho nia progresu di’ak maibé sei iha dezafiu tanba realidade hatudu implementasaun sira-ne’e seidauk másimu.

“Ita ko’alia onestu no realidade katak seidauk másimu no persiza esforsu di’ak liután tanba ida-ne’e seidauk garante ba direitu ema ho nia tanba barak mak seidauk halo hanesan infraestrutura seidauk kompleta ho asesibilidade no kona-ba edukasaun ema defisiénsia tenke ba ezame iha rai liur,” Gaspar Soares hateten.

Atual Asesór iha Palásiu Prezidensiál ne’e hatutan, aprezentasaun hosi lina Ministeriál meask furak maibé tenke implementa no aplika PAN ba EhD iha Timor-Leste ho di’ak liután, labele ko’alia de’it maibé presiza implementa.

“Ha’u orgullu ba aprezentasaun sira-ne’e, no loos duni ohin parte edukasaun nian temi ha’u katak ba ezame iha Kupan,g  ne’e loos iha momentu ne’ebá ha’u ezame iha Kupang tanba Timor seidauk iha. Ema ho idade boot sira atu asesu ba ensinu Sekundáriu labele tanba iha ne’e seidauk iha. Maibé ita-boot sira tenke esforsu ida-ne’e, nune’e ezame ba ensinu Sekundáriu iha Timor-Leste de’it mós tenke iha, agora seidauk másimu,” nia hateten.

Implementasaun PAN ne’ebé implementa hosi Governu liuhosi liña ministeriál la’o duni, maibé seidauk másimu tanba ne’e husu ba IX Governu Konstitusionál atu bele esforsu nafatin hodi implementa PAN ba EhD, nune’e bele garante direitu ema ho defisiensia sira-nian iha Timor-Leste.

“Agora, seluk ha’u preokupa utioan no defisil mak halo estrada maibé tanba kuandu atu halo estrada mak buka dadus hela ema ho defisiénsia laiha, ida-ne’e la lojika liu. Halo buat ida la’ós ba ami de’it maibé ba ita hotu hanesan inan isin-rua, ferik-katuas mós utiliza. Hanesan ponte Comoro, ami hakilar mak ohin loron ita hotu-hotu uza. Ida-ne’e sala pensamentu la loos, tanba ami luta la’ós ba ami de’it, ba nesesidade asesibilidade ba ema hotu,” nia hateten.

Xefe Departamentu Edukasaun Inkluzivu iha Ministériu Edukasaun (ME), José Monteiro, hateten durante ne’e edukasaun inkluzivu ba ema defisiénsia ne’e iha ona formadór hamutuk 100 ne’ebé iha munisípiu sia (9) inklui RAEOA.

“Iha munisípiu tolu mak ita seidauk iha formadór ba edukasaun inkluziva mak hanesan iha Liquiça, Ermera no Manatuto. Ita mós iha ona formadór ba ensinu rekorrente no INFORDEPE, oinsá fó formasaun ba profesór sira-ne’ebé iha Lautém ho Baucau liga ho edukasaun inkluzivu ba ema ho defisiénsia sira,” nia dehan.

Nia hatutan, tinan oin sei kontinua fó formasaun ba profesór sira iha munisípiu sira no profesór ne’ebé simu ona formasaun hamutuk 531, ida-ne’e inklui formadór 100.

“Profesór barak entaun tinan-tinan formasaun ne’e kontinua la’o. Agora, identifikasaun ba kondisaun labarik hanesan defisiénsia matan no ain ne’e, ita identifika lalais maibé ba labarik ne’ebé defisiénsia ho intelektuál. Ita labele deskobre lalais tanba iha sala-de-aula, dala ruma profesora esplika, sira labele kompreende lalais. Entaun, hosi ita presiza identifika lalais nune’e bele prepara rekursu hodi fasilita,” nia hateten.

Ko’alia kona-ba edukasaun inkluzivu, nia esplika, parte edukasaun mós enfrenta barreira ne’ebé kompleksu ho sistema no sempre hetan kritiku barak, entaun servisu edukasaun nian ne’e presiza ema hotu nia kontribuisaun, tanba ne’e mak edukasaun sei menus rekursu umanu liuliu implementasaun edukasaun inkluzivu no mós fatin balun seidauk iha asesibilidade ba ema ho defisiénsia sira.

Iha polítika ida hosi Ministériu Edukasaun nian, nia dehan, dezenu konstrusaun edifísiu tenke pakote ho asesibilidade, tanba ne’e husu ba parseiru ne’ebé servisu ba ema ho defisiénsia atu kolabora no oinsá ajuda malu, nune’e atije tuir planu ne’ebé iha ona.

Ema ho defisiénsia, Joãozito dos Santos, hateten implementasaun PAN ne’ebé implementa hosi Governu, liuhosi liña ministerial la’o duni maibé seidauk másimu, tanba ne’e husu ba IX Governu Konstitusionál atu bele esforsu nafatin hodi implementa PAN ba EhD, nune’e bele garante direitu ema ho defisiensia sira-nian iha Timor-Leste

Vise Embaixadora Australia iha Timor-Leste, Suzy Wilson, hateten sira-nia parte kontinua apoia implementasaun PAN ba EhD iha Timor-Leste.

“Ohin ne’e importante tebes, tanba ita bele fahe informasaun ba malu kona-ba oinsá ita-nia apoiu ba implementasaun Timor-Leste ninia Planu Asaun Nasionál ba Ema ho Defisiensia inklui halo diskusaun ba dezafiu ne’ebé mak ita hasoru, nune’e bele buka ninia solusaun hamutuk,” nia dehan.

Governu Australia iha kompromisu boot tebes hodi halo advokasia ba ema ho defisiénsia no apoiu ativa ho sosiedade sívil sira ba área defisiensia nian, tanba Australia mós hakarak kontinua servisu hamutuk ho Timor-Leste hodi garante ema ho defisiensia sira-nia direitu ho atendimentu sira inklui oportunidade hodi transforma sira ninia moris ba futuru.

“Ita fó apoiu ba ema ho defisiénsia sira, bainhira ita halakon sira-nia dezafiu sira-ne’ebé limita sira , hodi bele atinje duni sira-nia pontensialidade tomak,” nia dehan.

Jornalista : Osória Marques

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!