Top

Pedidu António Sampaio sai sidadaun TL ne’e labele mai hosi PR

Korespondente Ajensia Lusa iha Timor-Leste, António Sampaio. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 11 janeiru 2024 (TATOLI)-Prezidente Repúblika (PR), José Ramos Horta, submete ona pedidu ho antigu jornalista Ajénsia LUSA, António Sampaio, ba Parlamentu Nasionál (PN) atu husu sai sidadaun Timor-Leste.

Sekretária Meza PN, Deputada Virgínia Ana Belo, hateten pedidu ne’e loloos labele mai hosi Prezidente Repúblika, tenke na’in rasik mak hato’o pedidu refere.

“Pedidu ne’e loloos labele mai hosi Prezidente Repúblika, tenke na’in rasik mak hato’o pedidu, nune’e PN hala’o audiénsia bolu ida na’in ne’e hodi bele mai esklarese kona-ba sá motivu mak halo nia hakarak husu sai sidadaun Timor-Leste,” Sekretária Meza Parlamentu Nasionál, Deputada Virgínia Ana Belo, hateten ba jornalista sira hafoin reuniaun lídér bankada parlamentár iha uma fukun PN, kinta ne’e.

Nia hateten, relatóriu Komisaun A (trata asuntu Justisa no Konstituisionál) nian liga ba pedidu ida hosi Prezidente Repúblika atu fó sidadania ba António Sampaio ne’e, nia husu atu hetan naturalizasaun, ne’e komisaun A mak trata hela, 

Tanba ne’e, durante enkontru líder bankada ne’ebé lidera direta hosi Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay, hato’o mós asuntu ne’e durante reuniaun líder bankada no pedidu ne’e daudaun iha hela komisaun A haree hela no sei halo audiénsia.

Enkuantu tuir regulamentu ba lei nasionalidade nu’udar diploma legál ne’ebé permite atu implementa Lei Nasionalidade númeru 9/2002, 5 novembru, no lei ida-ne’e haree kona-ba norma hirak ne’ebé tau iha artigu 3.º konstituisaun repúblika demokrátika Timor-Leste.

Liuhosi artigu sira-ne’ebé integra iha kapítulu sira, atu regula liuliu kona-ba dokumentu hirak ne’ebé presiza atu instrui prosesu, prosesu administrativu hodi adkiri, lakon no rejista nasionalidade Timorense.

Prosesu sira hala’o ho ekilíbriu no simples, bazeia ba realidade, no garante ema-intreresadu sira-nia direitu ba nasionalidade Timorense lahó hadook hosi norma konstituisaun nian.

Ministériu Justisa (MJ) liuhusi Diresaun Nasionál Servisu Rejistu Notariadu (DNSRN) mak sertifika ema estranjeiru sai sidadaun Timor.

Sertifikasaun ne’e liuhosi kategoria tolu hanesan kaben ho timoroan, naturalizasaun no naturalizasaun hosi altu relevante.

Por kazamentu maka timoroan feto ka mane ne’ebé kaben ho ema estranjeiru maizumenus tinan-lima (5) ona permanente hela iha Timor-Leste no por naturalizasaun ema estranjeiru la’ós kaben ho ema Timor maibé Estadu Timor-Leste mak bolu atu fó servisu ba sira halo, ezemplu hanesan jogadór sira.

Altu relevante servisu ema estranjeiru ne’ebé mai halo servisu boot iha rai-laran Estadu Timor-Leste labele halo ne’ebé kle’ur hela iha Timor fó kontribuisaun boot ba dezenvolvimentu país nian.

Kompeténsia ne’ebé iha Ministériu Justisa so admite de’it nasionalidade ba kategoria rua por kazamentu no naturalizasaun no altu relevante servisu, ida-ne’e kompeténsia Prezidente Parlamentu mak fó maibé rejistadu prosesu nafatin iha notariadu.

Jornalista   : Nelson de Sousa

Editór           : Cancio Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!