DILI, 06 marsu 2024 (TATOLI)–Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS) hamutuk ho Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), kuarta ne’e, realiza formasaun ba jornalista sira hosi instituisaun públika no privada, na’in ba mídia sira, rádiu komunidade, asosiasaun jomalista sira, sentru informasaun suku, Konsellu Imprensa, sosiedade sivil, parseiru no entidade relevante sira.
Formasaun ne’e hala’o durante loron-ida ho objetivu atu hasa’e koñesimentu partisipante sira kona-ba polítika Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla inglés) iha área informasaun no mídia, serbisu kooperasaun ASEAN nian iha setór informasaun no mídia inklui planu estratéjiku iha parte informasaun no mídia tinan 2016-2025.
“Haree hosi perpestiva mídia, adezaun Timor-Leste ba ASEAN importante tebes tanba bele hetan oportunidade atu hola parte iha atividade rejionál sira ne’ebé iha relasaun ho setór komunikasaun sosiál no bele promove interkámblu mídia ho país membru sira tanba Timor-Leste hanesan nasaun foun no kiik ida, neʼebé dezenvolvimentu mídia sei iha prosesu nia laran nune’e presiza apreende hamutuk ho Estadu membru sira seluk ne’ebé avansadu ona iha teknolojia informasaun,” Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes, hateten bainhira halo abertura ba atividade, iha Otél Novo Turismo.
Formadór ba formasaun ida-ne’e mai hosi Sekretariadu ASEAN ba Divizaun Kultura no informasaun.
Governante ne’e dehan, transformasaun dijitál la limita kobertura mídia tantu konvensionál nomós iha plataforma dijitál, maibé tenke konsiente katak ho avansu teknolojia iha era dijitál maka sei hasoru dezafiu oin-oin bainhira Timor-Leste sai membru ASEAN tanba sei iha kompetisaun boot entre mídia sira, liu-liu mídia sira ne’ebé avansadu ona iha país membru nian ho sira neʼebé sei iha prosesu dezenvolvimentu nia laran.
Notísia relevante : Mídia iha papél importante kona-ba adezaun Timor-Lesta ba ASEAN
Sekretáriu Estadu subliña, relasiona ho preparativu sira ba integrasaun Timor-Leste nian ba organizasaun internasionál, preparasaun iha setór mídia mós sai nu’udar prioridade, liu-liu presiza hadi’a kondisaun infraestrutura instituisaun mídia sira-nian, promove kapasitasaun ba jornalista no mídia sira tenke respeita nafatin kódigu étiku jornalizmu Timor-Leste nian inklui regulamentu internasional no rejionál kona-ba mídia nian.
Maski nune’e, ezekutivu ne’e reforsa katak ho adezaun Timor-Leste ba ASEAN sei fo benefísiu boot ba setór komunikasaun sosiál tanba bele koñese avansu mídia iha nasaun seluk hodi sai hanesan referénsia ba dezenvolvimentu mídia iha Timor-Leste.
“Ho avansu dijitál no era dijitál oras ne’e dadaun klaru ita la iha ona limite, la iha ona fronteira iha ita-nia kobertura mídia konvensionál nomós plataforma dijitál sira. Maibé, ita mós tenke sente katak ho avansu teknolojia ne’ebé oras ne’e dadaun ita atravesa, iha mós dezafiu bainhira ita sai membru ASEAN tanba kompetisaun sei makaas liu. Kompetisaun entre mídia liuliu mídia sira ne’ebé forte iha nasaun membru ASEAN ne’ebé uluk sira-nia dezenvolvimentu mídia makas tebtebes ona ho ita-sira ne’ebé foin hahú, foin iha prosesu dezenvolvimentu nia laran, ho ida ne’e klaru katak ita tenke sente iha dezafiu barak”, Expedito tenik.
Eis-jornalista ne’e akresenta, preparativu sira atu adere ba ASEAN hanesan Estadu ida tama ba iha Estadu sira seluk, mídia mós tenke prepara an atu bainhira ita sai membru ASEAN kompetisaun midia ne’ebé sei forte liután ho avansu ne’ebé mídia sira seluk iha nasaun membiru sira iha ona maka ita presija prepara an agora, infraestrutura tenke forte, kapasitasaun ba jornalista no mós mídia tenke sai mídia ne’ebé respeita nafatin kódigu étika jornalista ne’ebé iha no nafatin respeita regulamentu intemasionál no rejionál neʼebé regula kona-ba mídia.
Maibé, benefisiu bo’ot ne’ebé ita bele hetan maka ita bele koñese realidade avansu iha nasaun seluk nune’e ita bele lori informasaun sira ne’ebé ita hetan liuhosi kobertura ne’ebé ita halo iha nasaun sira seluk neʼebé avansadu iha rejiaun ASEAN nian bele lori mai fó sai filafali iha ita-nia nasaun ne’ebé foin dezenvolve.
Biban hanesan, Xefe Devizaun Kultura no Informasaun, Diresaun Dezenvolvimentu Sustentável ASEAN iha Jakarta, Jonathan Tan reforsa katak, mídia iha papel importante ba ASEAN tanba iha ligasaun direta kedas ho komunidade.
“Emosionál no logikamente hanesan ita hatene ami hakarak hasa’e partisipasaun mídia iha atividade sira liu-liu iha ami-nia divisaun rasik involve mídia tantu hosi tradisionál to’o mídia foun sira. Iha ami-nia serbisu sira ami espera mídia bele sai portavós hodi fo sai informasaun loloos,” nia dehan.
Nune’e mós Jestór Rádio Komunidade Maubisse (nu’udar partisipante), Joaquim Fátima Coutinho, sujere katak, presiza tau atensaun liu-liu iha formasaun ba mídia sira barak liután, tanba preparasaun ba ASEAN ne’e presiza rekursu umanu, ne’ebé iha parte mídia nian rekursu sei menus tebes.
“Ita haree katak mídia sira hosi nasaun membru ASEAN ne’e mídia sira ne’e la’ós biasa maibé luar biasa, entaun ita hanesan nasaun foun, entaun molok sai membru plenu ASEAN ita tenke halo preparasaun ida di’ak, nune’e bele kompete ho sira sé lae ita ambisaun hakarak sai lalais membru ASEAN más iha parte mídia nian seidauk preparadu, entaun saida mak ita bele halo maka oinsá SEKOMS, Asosiasaun sira serbisu maka’as hodi haree pontu fallansu sira ne’ebé iha hodi hadi’a,” Jornalista Rádio Komunidade ne’e sujere.
Nia mós husu atu formasaun sira ne’e presiza kontinuasaun, labele halo dala-ida de’it, no bele ba mós iha rai-li’ur hodi haree direta ambiente mídia rai-li’ur nian liu-liu mídia nasaun membru ASEAN nian.
Jornalista : Antónia Gusmão
Editora : Julia Chatarina




